HINNALINE PÄRL
Peatükk rajaneb tekstile Matteuse 13:45-46. 115
Meie Päästja võrdles lunastava armastuse õnnistusi hinnalise pärliga. Ta illustreeris oma õpetust tähendamissõnaga kaupmehest, “kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Kristus ise on hinnaline pärl. Temas on Isa kogu aulisus ja Jumaluse kogu täius. Tema on Isa aupaistus ja Tema olemuse kujutis. Tema iseloomust peegeldub Jumala omaduste aulikkus. Püha Piibli igalt leheküljelt särab Tema valgus. Kristuse õigus on puhta, valge pärli taoliselt veatu ja plekitu. Jumala suurt ja kallist andi ei saa mingi inimese tegu enam paremaks teha. See on laitmatu. Kristuses “peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Koloslastele 2:3). Tema “on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks” (1. Korintlastele 1:30). Kristuses on kõik, mis saab rahuldada inimhinge iga vajaduse ja igatsuse nii käesolevas kui tulevases maailmas. Meie Lunastaja on nii hinnaline pärl, et Temaga võrreldes võib kõike muud lugeda pühkmeks. 116
Kristus “tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu” (Johannese 1:11). Jumala valgus paistis maailma pimedusse, kuid “pimedus ei ole seda omaks võtnud” (salm 5). Kuid kõik ei suhtunud Taeva andi hoolimatult. Kaupmees tähendamissõnas kujutab neid, kes siiralt igatsesid tõde. Erinevate rahvaste hulgas oli tõsimeelseid ja mõtlevaid mehi, kes olid otsinud paganliku maailma kirjandusest, teadusest ja usunditest seda, mida võtta endale hingeaardeks. Ka juutide keskel oli neid, kes otsisid seda, mis neil puudus. Rahuldumata vormiliku usuga, igatsesid nad midagi vaimulikku ja ülesehitavat. Viimatinimetatute hulka kuulusid Kristuse poolt valitud jüngrid, enne neid nimetatute hulka Kornelius ja etioopia kojaülem. Nad olid igatsenud Taevast valgust ja palvetanud selle pärast, ja kui nad said Kristusest kuulda, võtsid nad Ta rõõmuga vastu.
Tähendamissõnas ei esitata pärli kingitusena. Kaupmees ostis selle kogu oma omanduse hinnaga. Paljud võõristavad seda mõtet, sest Piibel räägib Kristusest annina. Ta ongi Kingitus, aga ainult neile, kes pühendavad Temale tingimusteta ennast, oma hinge, ihu ja vaimu. Meil tuleb anda ennast Kristusele, olles alati tahtlikud elama täies sõnakuulmises Temale. Kõik, mis meil on; kõik meie anded ja võimed, on Issanda omad, ja need tuleb pühendada Tema teenistusse. Kui me selliselt anname ennast tervenisti Kristusele, siis annab Tema Ennast meile koos kõikide Taeva varandustega. Me saame endale hinnalise pärli.
Päästmine on hinnatu kingitus, ja siiski tuleb seda nii osta kui müüa. Jumaliku armu valdkonnaga seotud kaubavahetuses esitatakse hinnalist pärli kui midagi, mida ostetakse ilma rahata ja ilma hinnata. 117
Selles kaubavahetuses võivad kõik saada Taeva poolt antava. Tõe kalliskivide laegas on avatud kõigile. Meie Issand kuulutab: “Ennäe, ma avasin su ees ukse, mida ükski ei suuda lukustada.” Seda ust ei valvata mõõkadega. Seespoolt ja ukse pealt kõlab kutse: Tule! Anuva ja armastava häälega õhutab Päästja meid: “Ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks” (Ilmutuse 3:8,18).
Kristuse evangeelium on õnnistus, mida võivad omandada kõik. Vaeseimad võivad sama hästi kui rikkaimadki saada pääste, sest seda ei saa välja osta selle maailma varaga. See omandatakse andunud sõnakuulelikkusega, enda andmisega Kristusele Tema Enda poolt lunastatud omandusena. Kõrgeimgi haridus ega koolitus ei saa iseenesest viia inimest Jumalale ligemale. Variser oli ajalikus ja vaimulikus mõttes igati teistest eelistatumas seisundis, ja sellepärast ta kelkiski: “Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudus millestki”, ja ometi oli ta “vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti” (salm 17). Kristus pakkus variserile hinnalist pärli, kuid halvakspanuga lükkas ta selle ära ning Kristus pidi ütlema: “Tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki” (Matteuse 21:31).
Me ei saa päästet ära teenida, kuid meil tuleb taotleda seda sellise huvi ja püsivusega, justkui oleksime valmis selle nimel loobuma kõigest maailmas.
Meil tuleb otsida kallihinnalist pärli, kuid mitte maailma turgudelt ega teedelt. Selle eest maksmiseks ei nõuta meilt kulda ega hõbedat, sest need kuuluvad Jumalale. Loobu mõttest, et mingid ajalikud või vaimulikud eelised tagavad sulle pääste. Jumal õhutab sind vabatahtlikule kuulekusele.Ta palub sul loobuda pattudest. Jeesus teatab: “Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile” (Ilmutuse 3:21). 118
Näib nii, et mõned inimesed ikka otsivad ja otsivad taevast pärli. Kuid nad ei loobu täiesti oma ebaõigetest harjumustest. Nad ei sureta oma mina, et neis võiks elada Kristus. Seetõttu ei leia nad kallihinnalist pärlit. Nad ei ole võitnud pühitsematut auahnust ja maailmalike ahvatluste meeldimust. Nad ei võta oma risti ega järgne Kristusele enesesalgamise ja ennastohverdavuse teel. Peaaegu kristlastena, kuid siiski mitte täiesti kristlastena näivad nad olevad lähedal taevariigile, kuid ei saa sinna sisse. Peaaegu, kuid mitte täiesti päästetud olla tähendab seda, et ollakse täiesti, mitte peaaegu hukkunud.
Tähendamissõnal kalleid pärle otsivast kaupmehest on kahekordne tähendus: see käib nii taevariiki otsivate inimeste kohta kui ka oma kaotsiläinud pärandit otsiva Kristuse kohta. Kalleid pärle otsiva taevase kaupmehena nägi Kristus inimkonda hinnalise pärlina. Ta nägi, et patust rikutud ja laastatud inimest sai veel päästa. Need, kelle südames on peetud võitlust Saatana vastu ja keda armastuse jõud on vabastanud, on Lunastajale kallimad kui need, kes pole mitte kunagi langenud. Jumal vaatas inimkonnale mitte kui ilgele ja väärtusetule, vaid läbi Jeesuse vaadeldes nägi Ta inimkonda sellisena, milliseks see võib saada lunastava armastuse kaudu. Ta kogus kokku kõik universumi rikkused ja loovutas need pärli ostmiseks. Olles pärli leidnud, kinnitab Jeesus selle oma krooni külge. “Sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal” (Sakarja 9:16).”Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Issand” (Malaki 3:17).
Kuid enim käsitlegem tahku Kristus kui kallihinnaline pärl ja meie eesõigus omandada see taevane aare. Püha Vaim avab inimesele kalleima aarde väärtuse. Püha Vaim toimib jõuliselt siis, kui Taevast Kingitust 119 eriliselt otsitakse, ja see leitakse. Kristuse päevil kuulsid paljud evangeeliumi, kuid valeõpetusest pimestatuina ei näinud nad, et alandlik õpetaja Galileast oli Jumalast Saadetu. Ent kui Kristus pärast oma 120 taevasse minekut tõusis taevase kuningriigi troonile, et toimida inimeste vahemehena, tähistati seda Püha Vaimu voogamisega. Vaim anti nelipühipäeval. Kristuse tunnistajad kuulutasid ülestõusnud Päästja väge. Taevane valgus paistis Kristuse vaenlaste poolt petetud inimeste pimestatud meeltesse. Nüüd nägid nad Teda “ülendatuna Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist” (Apostlite teod 5:31). Nad nägid Teda taeva aust ümbritsetuna, valmina jagama piiramatuid varandusi kõigile, kes mässumeelsusest pöörduvad. Kui apostlid kuulutasid Isast Ainusündinu au, veendus kolm tuhat inimest. Nad hakkasid nägema oma olukorda tõesti patusena ja allakäinuna; nad hakkasid nägema Kristust oma Sõbra ja Lunastajana. Inimesi mõjutava Püha Vaimu väe läbi ülendati ja austati Kristust. Usk pani need uskujad mõistma, et Ta oli talunud alandust, kannatust ja surma selleks, et nemad ei hukkuks, vaid neil oleks igavene elu. Kui Vaim tõi esile Kristuse, tajusid nad Tema väge ja suursugusust ning sirutasid usus käed Tema poole, öeldes: “Mina usun!”
Siis kuulutati rõõmusõnumit ülestõusnud Päästjast asustatud maailma kaugeimate piirkondadeni. Kogudusega liitus igast kandist uskupöördunuid suurte hulkadena. Uskujad uuendasid oma pöördumiskogemuse. Patused otsisid hinnalist pärlit koos kristlastega. Nüüd täitus ettekuulutus, mille kohaselt komistaja oli “nagu Taavet” ja Taaveti sugu “nagu Issanda ingel nende ees” (Sakarja 12:8). Iga kristlane nägi oma vennas jumaliku heatahtlikkuse ja armastuse väljendust. Valdav oli ainult üks põhihuvi, üks siht neelas muud. Kõigi süda lõi ühes pulsis. Usklike ainsaks eesmärgiks oli väljendada Kristuse sarnast iseloomu ja laiendada oma tegevusega Tema riiki. 121
“Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing. …Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.” “Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka” (Apostlite teod 4:32,33;2:47). Kristuse meelsus hingestas koguduse, sest nad olid leidnud kallihinnalise pärli.
Seesugused sündmused korduvad, endisest veel suurema väega. Püha Vaimu voogamine nelipühipäeval oli varane vihm, [sügisvihm], kuid hiline vihm, [kevadvihm], on veel rikkalikum. Vaim ootab meiepoolset anumist ja vastuvõtmist. Kristus saab jälle ilmsiks kogu täiuses Püha Vaimu väe kaudu. Inimesed väärtustavad jälle hinnalise pärli ning ütlevad apostel Pauluse kombel: “Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval” (Filiplastele 3:7,8).
Järgmine tähendamissõna
