PIIBEL, KORAAN, VÕI MÕNI MUU TARK RAAMAT?
Sellele küsimusele peaks vist lisama ka selle - kas üle üldse 21. sajandil peaks taoliste küsimustega tegelema... Meil on ju palju enam tarkust, kui neil vanadel aegadel elanud inimestel. Meil on mille kõige üle kiidelda ja mida isegi veel 100 aastat tagasi ei tuntud. Seega - kas me üldse peaksime taolisi küsimusi esitama?
Sellele küsimusele peaks vist lisama ka selle - kas üle üldse 21. sajandil peaks taoliste küsimustega tegelema... Meil on ju palju enam tarkust, kui neil vanadel aegadel elanud inimestel. Meil on mille kõige üle kiidelda ja mida isegi veel 100 aastat tagasi ei tuntud. Seega - kas me üldse peaksime taolisi küsimusi esitama?
Jah tõesti, me elame paljuski heaolu ühiskonnas. Meil on tervishoiusüsteem, mille sarnast ei ole eales olnud. Tänapäeva teadlased suudavad lahendada vägagi keerukaid ülesandeid, mida elu on aegade jooksul meie ette asetanud. Ometi. Me loeme ka tänapäeval paarsada aastat tagasi andeka kirjaniku poolt kirjapandud romaani ja... peame üllatusega tõdema, et mõistame kirjapandut üllavalt hästi! Meie jaoks võib jääda mõni peen ajalooline detail, mis mõjutas seda konkreetset ajahetke eriliselt, see võib esimesel pilgul jääda arusaamatuks, kuid vaatamata kõigele pildid vanadest romaanidest elustuvad meie silme ees tõeliselt.
Kuidas on see võimalik?
Eks peamine põhjus olegi selles, et kuigi me teame, kuivõrd oluline on järgida elementaarseid hügieeninõudeid, me teame millega ravida kõiksugu viiruseid, teame isegi seda, kuidas lennata Kuule, on meie inimlik olemus muutumatuna säilinud. Isegi seal kosmoseraketis võime kogeda neid samu tundeid, mida kirjeldab A. H. Tammsaare meile Andrese ja Pearu läbieludes. Jah, on tõsi, et tänapäeval on see kõik veelgi intesiivistunud. Seepärast aga... peab vist ka tõdema, et meie vajadused on suurenenud. Meie teadmised ja võimalused on lisanud meile uusi vastutusi nii enda kui oma läheste ees. Kust aga leida vastuseid küsimustele - mis on hea ja mis halb, mis kasulik ja mis kahjulik meie "seesmisele" inimesele? Eelnevalt ju tõdesime, et meie "seesmine" inimene ehk meie olemus ei ole praktiliselt viimaste aastasadade jooksul muutunud.
Nüüd jõuamegi mõiste "jumal" juurde. Maailmas võib olla palju jumalaid, kuid reaalselt saab olla vaid üks, kes on Jumal, meie Looja. Kristlased usuvad aga Jumalasse, kes ka hoolib inimesest ja kes annab ka inimesele teada, mis on hea ja halb. Meie elus on palju olukordi, kus esmalt meile väga heana tundnud asi/tegu osutub lõpuks meile katastroofiks. Meenutame, et nii mõnedki mürgid, millesse inimesed on surnud, on esmalt väga meeldivad nende jaoks olnud. Siin ka põhjus, miks kristlased usuvad, et piibel on Jumala Sõna ja sealt saab vastuse kõigile meie "seesmist" inimest puudutavaile küsimustele. Lisaks kõigele leiame piiblist ka Jumala tõotused, millede autor ja seega ka nende tagaja on Tema ise. Omaette teema on muidugi see, et kas need vastused meile koheselt meeldivad ja kas me ka koheselt aktsepteerime Jumala poolt kirjapandut. Või siis ka teistpidi - kas need tõotused, mida tagab Jumala muutumatu olemus, kas need on ka need, mida me südames igatseme...
Kas siis piibel erineb neist teistest inimajaloo jooksul meie silmis väärtuse säilitanud headest raamatutest. Jah erineb küll. Peamine erinevus ongi selles, et kuigi võib olla palju (isegi väga palju) väärt lugemismaterjali, kust saame ammutada väga erinevat tarkust, siis ometi on vaid üks raamat, millega saame mõõta neis ülejäänutes olevat tarkust.
Näiteks. Kõik meie aabitsad ja algkooli matemaatika õpikud - kõik need raamatud on jätnud meisse hindamatu jälje. Me oleme neist ammutanud väga palju elulist tarkust. Ja seda sõltumata sellest, kui suurel määral suudame tuvastada ühe või teise raamatu reaalset mõju meie kujunemisele. Kui me aga võrdleme neid raamatuid piibliga... siis peame tõdema, et piibel haarab need kõik omal viisil endasse. Piiblist me ei leia vastust küsimusele, kuidas toota elektrit. Samas võime leida sealt aga vastuse, mida selle elektriga head või halba (nii endale kui oma lähedastele) teha saab! Ja veelgi enam - võime saada vastuse isegi küsimusele, et kuidas elektri olemasolu kasutades võime oma elule tõelise sisu ja mõtte anda.
Nüüd aga võib keegi väita, et koraanis on ju ka väide, et Muhamed sai koraani teksti ilmutuse kaudu. Tema uskus, et see oli pärit Jumalalt. Reaalses elus võime seda pilti veelgi keerulisemaks muuta, sest ajastuste jooksul on paljud inimesed saanud kõiksugu ilmutusi, mida nad on väitnud pärinevat Jumalalt. Muhamed ei ole ainus.
Siin jõuame ühe olulise tõdemuseni. Kui me usume inimesest hoolivasse Loojasse Jumalasse, siis peaks olema ka loogiline, et Tema hoolimine pärineb päris loomise algusest peale. See ei ole tõeline hoolivus, mis algab mingist hetkest. Hoolivuse Loojast pärnebki ju ka hoolivus kui selline. Samuti armastus ja kõik muud elu edasi viivad väärtused. Piibel vastab kõigile neile nõuetele.
Piiblist leiame vastuse, miks oleme täna selles olukorras, kus oleme. Leiame vastuse küsimusele, mis saab edasi ja näeme ka Jumala plaani inimese lunastamiseks ja algse ning igavesti kestva maailma taastamisest. Kuidas siis hinnata koraani ja teiste heade raamatute väärtust? Vastus on lihtne - nad on just niipalju head, kuivõrd nad ei lähe vastuollu Jumala suurema plaaniga, mida piibel meile kirjeldab.
Loomulikult anname endale aru, et selle lühikese tekstiga siin ei ole võimalik vastata kõigile tekkida võivatele küsimustele antud teemas, siis ometi leiab siit ehk mõne viite Jumalale, kes võib vastata kõigile kalli lugeja peas tekkivaile küsimustele.
Kuidas on see võimalik?
Eks peamine põhjus olegi selles, et kuigi me teame, kuivõrd oluline on järgida elementaarseid hügieeninõudeid, me teame millega ravida kõiksugu viiruseid, teame isegi seda, kuidas lennata Kuule, on meie inimlik olemus muutumatuna säilinud. Isegi seal kosmoseraketis võime kogeda neid samu tundeid, mida kirjeldab A. H. Tammsaare meile Andrese ja Pearu läbieludes. Jah, on tõsi, et tänapäeval on see kõik veelgi intesiivistunud. Seepärast aga... peab vist ka tõdema, et meie vajadused on suurenenud. Meie teadmised ja võimalused on lisanud meile uusi vastutusi nii enda kui oma läheste ees. Kust aga leida vastuseid küsimustele - mis on hea ja mis halb, mis kasulik ja mis kahjulik meie "seesmisele" inimesele? Eelnevalt ju tõdesime, et meie "seesmine" inimene ehk meie olemus ei ole praktiliselt viimaste aastasadade jooksul muutunud.
Nüüd jõuamegi mõiste "jumal" juurde. Maailmas võib olla palju jumalaid, kuid reaalselt saab olla vaid üks, kes on Jumal, meie Looja. Kristlased usuvad aga Jumalasse, kes ka hoolib inimesest ja kes annab ka inimesele teada, mis on hea ja halb. Meie elus on palju olukordi, kus esmalt meile väga heana tundnud asi/tegu osutub lõpuks meile katastroofiks. Meenutame, et nii mõnedki mürgid, millesse inimesed on surnud, on esmalt väga meeldivad nende jaoks olnud. Siin ka põhjus, miks kristlased usuvad, et piibel on Jumala Sõna ja sealt saab vastuse kõigile meie "seesmist" inimest puudutavaile küsimustele. Lisaks kõigele leiame piiblist ka Jumala tõotused, millede autor ja seega ka nende tagaja on Tema ise. Omaette teema on muidugi see, et kas need vastused meile koheselt meeldivad ja kas me ka koheselt aktsepteerime Jumala poolt kirjapandut. Või siis ka teistpidi - kas need tõotused, mida tagab Jumala muutumatu olemus, kas need on ka need, mida me südames igatseme...
Kas siis piibel erineb neist teistest inimajaloo jooksul meie silmis väärtuse säilitanud headest raamatutest. Jah erineb küll. Peamine erinevus ongi selles, et kuigi võib olla palju (isegi väga palju) väärt lugemismaterjali, kust saame ammutada väga erinevat tarkust, siis ometi on vaid üks raamat, millega saame mõõta neis ülejäänutes olevat tarkust.
Näiteks. Kõik meie aabitsad ja algkooli matemaatika õpikud - kõik need raamatud on jätnud meisse hindamatu jälje. Me oleme neist ammutanud väga palju elulist tarkust. Ja seda sõltumata sellest, kui suurel määral suudame tuvastada ühe või teise raamatu reaalset mõju meie kujunemisele. Kui me aga võrdleme neid raamatuid piibliga... siis peame tõdema, et piibel haarab need kõik omal viisil endasse. Piiblist me ei leia vastust küsimusele, kuidas toota elektrit. Samas võime leida sealt aga vastuse, mida selle elektriga head või halba (nii endale kui oma lähedastele) teha saab! Ja veelgi enam - võime saada vastuse isegi küsimusele, et kuidas elektri olemasolu kasutades võime oma elule tõelise sisu ja mõtte anda.
Nüüd aga võib keegi väita, et koraanis on ju ka väide, et Muhamed sai koraani teksti ilmutuse kaudu. Tema uskus, et see oli pärit Jumalalt. Reaalses elus võime seda pilti veelgi keerulisemaks muuta, sest ajastuste jooksul on paljud inimesed saanud kõiksugu ilmutusi, mida nad on väitnud pärinevat Jumalalt. Muhamed ei ole ainus.
Siin jõuame ühe olulise tõdemuseni. Kui me usume inimesest hoolivasse Loojasse Jumalasse, siis peaks olema ka loogiline, et Tema hoolimine pärineb päris loomise algusest peale. See ei ole tõeline hoolivus, mis algab mingist hetkest. Hoolivuse Loojast pärnebki ju ka hoolivus kui selline. Samuti armastus ja kõik muud elu edasi viivad väärtused. Piibel vastab kõigile neile nõuetele.
Piiblist leiame vastuse, miks oleme täna selles olukorras, kus oleme. Leiame vastuse küsimusele, mis saab edasi ja näeme ka Jumala plaani inimese lunastamiseks ja algse ning igavesti kestva maailma taastamisest. Kuidas siis hinnata koraani ja teiste heade raamatute väärtust? Vastus on lihtne - nad on just niipalju head, kuivõrd nad ei lähe vastuollu Jumala suurema plaaniga, mida piibel meile kirjeldab.
Loomulikult anname endale aru, et selle lühikese tekstiga siin ei ole võimalik vastata kõigile tekkida võivatele küsimustele antud teemas, siis ometi leiab siit ehk mõne viite Jumalale, kes võib vastata kõigile kalli lugeja peas tekkivaile küsimustele.
