"Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajustuteni." (Ilm.5:13)
PÜHA VAIMUST
Oleme jõudnud viimase teema juurde. Meenutame, et Laodikea sõnum on suunatud rahvale, kes ootab Jeesuse tulekut. See on sõnum, mille eesmärgiks on juhatada Jeesuse teist tulekut ootava rahva pilk Temale, kelles on Elu ja kõik, mida me vajame, et väärtustada Looja poolt loodud elu imelisust. Või siis üle-üldse leida oma elule mõtet.
Me oleme kuulnud juba aastakümneid sellest, kuidas suurtes linnades, kus elades paljukorruselistes kortermajades justkui üksteisele väga lähedal, kogevad inimesed suurt üksindust. Naaber, kes on justkui väga lähedal... ometi temaga puudub igasugune suhtlustasand. Nüüd aga on viirus seda üksildusetunnet veelgi lisanud, sest see viirus levib just vahetu suhtlemise kaudu.
Siin ka üks peamisi põhjuseid, miks me kuuleme tänasel päeval vaimse tervise probleemidest. Paraku, kui Jeesus rääkis oma tulemise päevast, siis lisas Ta neid probleeme veelgi juurde. Rahvas tõuseb rahva vastu ja üks häda järgneb teisele... Eks me kuuleme ju igasugu sõjaohtudest ja majanduse/rahanduse krahhidest. Tänu Jumalale, et veel on rahuaeg. Aga. Jeesuse sõnu tähele pannes, peame tõdema, et oluliselt meie elu kergemaks ei lähe.
Siin on veel üks põhjus, miks pöörata tähelepanu Laodikea sõnumile. Meenutame, et see on ju sõnum, mille läbi Jumal valmistab meid ette mitte ainult oma tulekuks, vaid ka kõigeks selleks ajaks, mil see toimub.
Samas see ei ole mingi teoloogiliselt keerukas mõtte konstruktsioon, mille eluvõõrad teoloogid on inimeste kiusamiseks välja mõelnud, vaid see reaalne elu, mille keskel elame. Just see reaalne elu esitabki meile järjest suuremaid nõudmisi.
Me vajame abi. Reaalset abi. Ja tänu Jumalale, seda on ju Jeesus meile tõotanud! Peale oma missiooni lõppu tõotas Jeesus meile midagi väga olulist - Ta tõotas, et Tema järgijad saavad Püha Vaimu anni!
"Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen. ... Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu! Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees." (Joh.14:1-3, 15-17)
Jumal, kes näeb ette kõiki meie probleeme siin planeedil, Tema soovib elada meie sees! Ta soovib, et me ei oleks üksi! Ta soovib, et Püha Vaimu läbi taastatakse see algne olukord, mille järel kogu loodu hõiskas imetlusest, see kõik oli lihtsalt võrratu! Ta soovib, et miski ei saaks enam lahutada inimest tema Loojast...
Sama mõtte leiame ju ka Laodikea sõnumist. Meenutame paari salmi sealt:
"Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga! Kes võidab, sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga tema aujärjele. Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!" (Ilm.3:20-22)
Need on salmid, millega lõppes Laodikea sõnum. Millest need salmid meile räägivad? Mida soovib Jumal meile nende salmide kaudu öelda?
Kindlasti esimene ja peamine on see, et me ei ole üksi. Ta ei ole meid jätnud üksi, vaid just Tema ootab, et meie oma südame Talle avaksime... Märkate probleemi? Inimesed siin planeedil paremal juhtumil räägivad, et nemad ootavad Jeesuse tulekut. Siin aga kinnitas Jeesus, et hoopis Tema ootab... ja ootab meid, millas meie oma südame Talle avame. See ongi põhjuseks, miks Tema tulek viibib. Ta ootab, et me avaksime oma südame täielikult, mitte ainult pisut. Ta soovib täita kogu meie südame kogu oma täiusega!
Miks me siis oma südant ei ava? Ilmselt on lihtsam kurta oma lootusetut olukorda. Või siis vastupidi - nautida kõike, mida käega saab katsuda ja silmaga näha. Ja ikkagi kõige selle juures (mõned ise seda märkamata) kurta, et ikka ei ole veel seda või teist...
"Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!" (Joh. 4:23-24)
Isa otsib meid. Selleks peame aga tähelepanema Tema kutset. Me peame kuulma Tema vaikset kutsuvat häält, mida on nii kerge jätta väärilise tähelepanuta meie igapäeva askeldamiste ja vajaduste rahuldamiste keskel.
Kuulmine on and. Ja nagu kõigi andidega, siis Jumala hääle kuulmine eeldab, et Jeesus peab mahtuma meie elureaalsusse. Meenutame Sauluse teekonda Damaskusesse.
"Aga sündis, kui ma teel olin ja Damaskuse lähedale jõudsin lõunaajal, et äkitselt paistis mu ümber suur valgus taevast! Ma kukkusin maha ja kuulsin häält mulle ütlevat: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad? Mina aga vastasin: kes sa oled, isand? Ja ta ütles mulle: mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sa taga kiusad! Need aga, kes olid minuga, nägid küll valgust ja kartsid, kuid selle häält, kes minuga rääkis, nad ei kuulnud! (Ap.t.22:6-9)
Kas Saulus oli eeskujulik Jeesuse järgija? Ei, kaugel sellest! Ta oli ju Jeesuse poolt rajatud koguduse tagakiusaja. Ometi ta kuulis Jumala häält! Jumala Vaim oli tema juures juba mõnda aega saanud oma tööd teinud. Seoses Jeesuse missiooniga oli Sauluses tekkinud vastuseta küsimusi, kuid sellele Damaskuse teekonnale minnes surus ta need alla.
Sel teekonnal juhtus aga ime - variser Saulus kohtus oma Loojaga! Saulus kuulis Jeesuse häält. Selle kuulmise tagajärjel päästeti nii Saulus (kellest sai seejärel apostel Paulus) kui ka Damaskuses olev kogudus! Paraku ei loe me siit, et Sauluse kaaslased oleksid sellest imest osa saanud. Vastupidi - me loeme, et nad ei kuulnud...
Jeesus ütles samaaria naisele, et Jumal on Vaim. Siin on üks põhjus, miks inimesed ei kuule – Jumal võib meie sees olla vaid üks tore mõte, maailmavaade, või siis idee. Ükskõik kui õilis ja ilus, kuid ikkagi.. idee/mõte.
Kuigi Jumalas on varjul kõikvõimalik tarkus, siis ometi ei ole Ta lihtsalt üks kena mõtteviis ega aruka käitumise mudel. Ka Saulusel oli oma idee Jumalast ja Tema tahtest. Selleks aga, et temast võis saada apostel Paulus pidi ta kõigist oma ideedest loobuma ja leidma elava Jumala Jeesuses, keda ta oli seni tagakuisanud.
„Head ja seda sõna parimas tähenduses, koguduse liikmed, kes väidavad end armastavat Jumalat ja igatsevad Tema taastulekut, lähevad lausa endast välja, kui püüan neile esitada lihtsat piibellikku tõde, et inimene võib kuulda Jumala häält, mis räägib tema südamele, suunates tema tegusid. Miks nii paljud pööravad selja meile antud imelisele eesõigusele tunda Jumalat?” (J.Hohnberger, "Kutse vaikusse")
Eesõigus tunda Jumalat... Nagu Saulusel peab ka meis peab olema avatus Jumala Vaimu märguandeid tähele panna. Meie südames peab olema ruumi Temale, meie sisse peab mahtuma palju enamat kui see, mida silmaga näeme. Meil peaks olema igatsus selle järele.
„Meie töö on allutada oma hinged Kristusele, et olla valmis aja jaoks, mil saabub "kosutus Issanda palgest" - olla valmis ristimiseks Püha Vaimuga“. (E.G.White, "Selected Messages")
Ristimine Püha Vaimuga – see ongi see vahend, mille kaudu saabub Jumala tundmine Jeesuse tuleku eel inimesse (Ef.4:13). Seda kõige suuremas täiuses. See ongi see vahend, mille läbi Jumal võidab oma koguduses. See ongi see, mis lahendab ka kõik meie mured ja meie probleemid. Meid tõmmatakse selle läbi välja kõigist neist mõteteist, mis meile siin elus muret ja probleemi valmistavad. Meie silme ees avaneb seeläbi täiesti uus reaalsus. See, millest me selle hetkeni midagi ei teadnud.
"Ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!" (Sak.4:6)
„Kristus ootab igatsusega oma lihaks saamist koguduses. Siis, kui Kristuse iseloom ilmneb täielikult Tema rahvas, tuleb Ta tagasi, et võtta endaga tema omad... Kristuse religioon tähendab enamat kui pattude andestust, see tähendab meie pattude äravõtmist ja TÜHJA RUUMI TÄITMIST PÜHA VAIMUGA. See tähendab jumalikku valgustust, rõõmu Jumalas!” (E.G.White, "Kristuse tähendamissõnad")
Laodikea (Jeesuse tuleku eel elavad inimesed) on leidlik: kui on probleem, mida vaja lahendada, siis igal juhul leiab ta lahenduse! Miks Jeesuse tulemine viibib – põhjus ei ole mitte laodikealastes (ehk siis meis), vaid pöördumata inimestes (Jumalal läheb nendega seal lihtsalt kauem aega). Seejuures Laodikea (meie) ei süüdista Jumalat, vaid on väga mõistev – Jumal on hea ja Ta ei taha, et keegi peaks hukkuma. Kõik on kontrolli all. Laodikea on hea, tema Jumal on samuti hea. Tuleb lihtsalt oodata ja seniks (üllatus-üllatus!) endale sobivat tegevust leida...
Ja kõige selle juures Jumal süüdistab lõpuaja inimesi leiguses. Oh oleksid sa külm või kuum... Kõik olenebki selle termini „leige” õigest mõistmisest ja endale teadvustamisest.
”Seega motivatsioon mis paneb meid tegutsema ongi see ainus vahe, mis eristab usu tegusid meie liha tegudest (Gal.5:19). Kuigi väliselt vaadates on väga raske neil vahet teha ... Seega liha teod (külm) on patused teod – valetamine, varastamine, hoorus. Kui me rajame end aga käsutegudele (leige), siis need näivad õigete e. usutegudena. Miks nad on aga leiged, aga mitte kuumad teod - seda seepärast, et liha püüab matkida Vaimu tegusid. Külm on segatud kuumaga, mis muudab külma leigeks” (J.Sequeira, "Laodicea")
Külm näib kuumana –seejuures külm ei muutu olemuselt soojemaks, sest see on lihtsalt silmapete. Koguja ütleb otse, et süda on kaval petma...
„On neid, kes tunnistavad, et nad teenivad Jumalat, samal ajal aga loodavad oma jõupingutustega tema käske täita, õiget iseloomu kujundada ja päästmist kindlustada. Nende südant pole liigutanud Kristuse armastuse sügav tunnetus, kuid nad püüavad täita kristliku elu kohustusi tingimusena, mida Jumal neilt taevassesaamiseks nõuab. Sellisel religioonil pole mingit väärtust.” (E.G.White, "Tee Kristuse juurde")
Leige – ei ole ükskõikne. Leige jäljendab Jumala Vaimu tööd oma jõupingutustega. Ta ei alistu Jumala ees. Ta ei tunnista oma pattu. Kuigi. Ta ju tunnistab ja samas alistub, aga... see kõik toimub meie endi mõtteis ja ettekujutusis. Kõik sõltub keskkonnast, kus viibime. Kirikus on loomulik rääkida patust ja patustest (ennast seejuurest paremaks pidades), kui kui kiriku uks selja taga sulgub, siis.... muutub keskkond ja muutuvad liigagi tihti ka meie mõtted ja arusaamad. Ja seda tõdedes - kes kannatab kõige selle tagajärjel kõige enam? Meie ise!
Seega Jeesuse teise tulekuga seoses ei ole meie osaks vaid oodata ja aega parajaks teha, vaid Jumalal on meile pakkuda elavat ühendust Temaga Pühas Vaimus. Me ei pea ootama mingit ettekuulutatavat kuupäeva ega metsalise tegevust, et osa saada Jumala lõpuaja imeliseimast annist. See and on meie endi südameukse taga ootamas!
„Mitte mingi Jumala poolne piirang ei ole põhjuseks, miks Tema armurikkused inimestele ei voola. Tõotuse täitumist ei ole näha angu peaks olema, kuna tõotust ei hinnata nii nagu peaks. Kui kõik vaid sooviksid, saaksid kõik Vaimuga täidetud. Seal, kus iganes Pühast Vaimust vähe mõeldakse, ilmneb ka vaimulik põud, vaimulik pimedus, vaimulik mandumine ja vaimulik surm. Seal, kus vähetähtsad asjad hõivavad inimeste tähelepanu, puudub koguduse kasvamiseks ja õitsemiseks vajalik jumalik vägi, mis tooks endaga kaasa kõik teised õnnistused.“ (E.G.White, "Apostlite teod")
„Sageli arvatakse, et Püha Vaim valatakse välja kogudusele kunagi tulevikus; kogudusel on aga eesõigus saada seda praegu. Otsige seda, palvetage selle pärast, uskuge, et see saabub. Me peame seda saama, ning taevas ootab, et seda meile välja valada.” (E.G. White, "Evangelism")
D.Cooper on kord kirjutanud:
„Mõnikord on juhtunud, et mõned teevad suuri pingutusi, et nad täituksid Vaimuga. Ometi ei ole see toimunud enne, kui nad on loobunud üritamast ja lihtsalt lubanud sel endas toimuda. Just alistumises peitub see suurim saladus. Jumala Vaimule peab alati enne olema antud luba, et Ta võiks võtta meelevalla kellegi aja, energia, talentide ja raha üle.
Ja alles siis saab otsija täidetud uue ja kirgliku armastusega Jeesuse Kristuse vastu, uue individuaalse suhte Jumalasse ja saab ka anni või annid, mis volitavad teda isiklikku kordumatusse armastuse teenistusse teiste heaks, kelle juurde Jumal teda juhatab...
Püha Vaimuga seoses on sulle suur ja väga isiklik küsimus: kas kavatsed kogu teemat ignoreerida? Kas kavatsed seda analüüsida? Tahaksid vaielda selle üle? Või hoopis kogeda seda?” (D. Cooper, "Gentle Dove")
Loodolevustena on meil vaid kaks elulist valikut: sõltuvust tekitavad ebajumalad ja Jumal. Tema ja meie ettekujutused Temast. Samas ainult meie Looja, kes on meid valmistanud, ainult Temas on elu, mis saab täita meie sees olevat tühimikku, mille patt on meis rikkunud, aga mis on loomisest saati kõigis meis olemas.
Paneme siia lõppu veel mõned olulised tsitaadid, mis räägivad meie suurest probleemist.
„Ma säilitan ja pean kalliks neid armastuskirju, mida mu pruut palju aastaid tagasi kirjutas mulle, neil hetkil, kui me viibisime üksteisest eemal. Tänu Jumalale, et siis ei olnud veel e-maile ega kübersuhtlemist... Mäletan, et kui need kirjad saabusid, siis ma lugesin neid kordi ja kordi uuesti üle. Nad edastasid mulle nii imelisi sõnumeid. Nad olid mulle tohutu väärtusega. Kuid kujutage ette olukorda, kus peale nende kirjade ei olekski midagi muud... Oleksidki ainult kirjad. Kui me ei oleks eales kohtunud ja kui meie vahel poleks olnud midagi isiklikumat ja intiimsemat? Siis ei saaks ju rääkida abielust! Siis ei oleks ju ainsatki last meil. Ei oleks perekonda. Me oleks sel juhul ilma jäänud ju suurimatest õnnistustest!” (D. Cooper, "Gentle Dove")
Ka Jim Hohnberger kirjeldab sama probleemi:
„Tavapärane religioon, mis sobib üksnes inimese patust eemal hoidmiseks, ei vabasta teda patu kontrolli alt. Sellisest usust piisab vaid selleks, et olla õnnetu selles elus ning tulevase jaoks üldse kõlbmatu. Ainult niipalju suudab inimesele anda usk, milles ei ole kirglikku armastust Jumala vastu. … (J. Hohnberger, "Kutse vaikusse")
„Saatanat ei huvitanud need toolid ja lauad, mida Jeesus seal valmistas. Kuid nüüd (peale Püha Vaimuga ristimist) oli saanud sellest puusepast kõige ohtlikum vaenlane kogu tema pimeduse kuningriigi jaoks. Sa võid olla täiesti kindel, et kurat ei soovi ka sinu puhul midagi muud, kuiet hoida sind eemal täitumast Püha Vaimuga.
Kui nüüd see Jeesus, kellel olid suured eelised sinu ees – Tema ema oli eriliselt välja valitud, Ta sündis Pühast Vaimust, Tema elu oli algusest lõpuni patust rikkumata, Ta täitis käsku laitmatult, käis alati hingamispäeviti sünagoogis – ja ka Tema vajas Püha Vaimuga ristimist! Kui isegi Temast ei saanud Kristust, meie Päästjat, enne kui Ta sai Vaimuga ristitud – kui palju enam vajaksime siis meie Vaimuga ristimist ja sellest tulenevat uut, Vaimuga täidetud ja Vaimust juhitud elu?
Tahaksin juhtida sinu tähelepanu faktile, et kõige selle 30 aasta jooksul elas Jeesus patuta elu. Tema elu oli täielikult kooskõlas Jumala tahtega. Ta oli sõnakuulelik oma Isale. Kordagi ei määratlenud Ta Jumala tahet omakasust lähtuvalt. Kuid kujutage ette, et sellest kõigest oli vähe! Kogu Tema elu kuni Püha Vaimuga ristimiseni oli täiuslik – ometi ei piisanud sellest. Sellest ei piisanud Tema missiooniks ja sellest ei piisanud meie päästmiseks. Siin on oluline mõista, et just samal põhjusel ei piisa ka kristlase (Jeesuse järgija!) puhul patu vältimisest. Ei piisa sellest, kui kristlased elavad ausalt ja õiglaselt. Sellest ei piisa, et olla kristlane. Ja seda eriliselt just seetõttu, et Jumal soovib jagada sinuga palju-palju enamat. Ta soovib elada sinus." (D. Cooper, "Gentle Dove")
Kel kõrv, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb... Sellest kuulmisest või mittekuulmisest sõltub meie saatus. Ja mitte ainult saatus seal kaugel tulevikus, sellest sõltub peamiselt meie olevik. Jumal on Vaim - sellest teadmisest sõltub kõik see, kas oleme oma rõõmude ja muredega üksi, või saame abi olukorra raskusele vastavalt.
Siin ongi need meie valikud. Nii tänaseks kui ka igavikuks. Kas Sina soovid kuulda Jumala häält oma südames? Valik on sinu. Seda ei määra ükski pastor ega mõni kauge guru. Keegi ootab ja koputab Sinu südameuksele! Sa võid Teda usaldada ja kutsuda Ta sisse! Ta on kinnitanud, et Ta soovib elada just Sinu sees! See on Jumala plaan Sinu jaoks. See on Sinu võimalus!
Jumal õnnistagu Sind!
Me oleme kuulnud juba aastakümneid sellest, kuidas suurtes linnades, kus elades paljukorruselistes kortermajades justkui üksteisele väga lähedal, kogevad inimesed suurt üksindust. Naaber, kes on justkui väga lähedal... ometi temaga puudub igasugune suhtlustasand. Nüüd aga on viirus seda üksildusetunnet veelgi lisanud, sest see viirus levib just vahetu suhtlemise kaudu.
Siin ka üks peamisi põhjuseid, miks me kuuleme tänasel päeval vaimse tervise probleemidest. Paraku, kui Jeesus rääkis oma tulemise päevast, siis lisas Ta neid probleeme veelgi juurde. Rahvas tõuseb rahva vastu ja üks häda järgneb teisele... Eks me kuuleme ju igasugu sõjaohtudest ja majanduse/rahanduse krahhidest. Tänu Jumalale, et veel on rahuaeg. Aga. Jeesuse sõnu tähele pannes, peame tõdema, et oluliselt meie elu kergemaks ei lähe.
Siin on veel üks põhjus, miks pöörata tähelepanu Laodikea sõnumile. Meenutame, et see on ju sõnum, mille läbi Jumal valmistab meid ette mitte ainult oma tulekuks, vaid ka kõigeks selleks ajaks, mil see toimub.
Samas see ei ole mingi teoloogiliselt keerukas mõtte konstruktsioon, mille eluvõõrad teoloogid on inimeste kiusamiseks välja mõelnud, vaid see reaalne elu, mille keskel elame. Just see reaalne elu esitabki meile järjest suuremaid nõudmisi.
Me vajame abi. Reaalset abi. Ja tänu Jumalale, seda on ju Jeesus meile tõotanud! Peale oma missiooni lõppu tõotas Jeesus meile midagi väga olulist - Ta tõotas, et Tema järgijad saavad Püha Vaimu anni!
"Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen. ... Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu! Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees." (Joh.14:1-3, 15-17)
Jumal, kes näeb ette kõiki meie probleeme siin planeedil, Tema soovib elada meie sees! Ta soovib, et me ei oleks üksi! Ta soovib, et Püha Vaimu läbi taastatakse see algne olukord, mille järel kogu loodu hõiskas imetlusest, see kõik oli lihtsalt võrratu! Ta soovib, et miski ei saaks enam lahutada inimest tema Loojast...
Sama mõtte leiame ju ka Laodikea sõnumist. Meenutame paari salmi sealt:
"Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga! Kes võidab, sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga tema aujärjele. Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!" (Ilm.3:20-22)
Need on salmid, millega lõppes Laodikea sõnum. Millest need salmid meile räägivad? Mida soovib Jumal meile nende salmide kaudu öelda?
Kindlasti esimene ja peamine on see, et me ei ole üksi. Ta ei ole meid jätnud üksi, vaid just Tema ootab, et meie oma südame Talle avaksime... Märkate probleemi? Inimesed siin planeedil paremal juhtumil räägivad, et nemad ootavad Jeesuse tulekut. Siin aga kinnitas Jeesus, et hoopis Tema ootab... ja ootab meid, millas meie oma südame Talle avame. See ongi põhjuseks, miks Tema tulek viibib. Ta ootab, et me avaksime oma südame täielikult, mitte ainult pisut. Ta soovib täita kogu meie südame kogu oma täiusega!
Miks me siis oma südant ei ava? Ilmselt on lihtsam kurta oma lootusetut olukorda. Või siis vastupidi - nautida kõike, mida käega saab katsuda ja silmaga näha. Ja ikkagi kõige selle juures (mõned ise seda märkamata) kurta, et ikka ei ole veel seda või teist...
"Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!" (Joh. 4:23-24)
Isa otsib meid. Selleks peame aga tähelepanema Tema kutset. Me peame kuulma Tema vaikset kutsuvat häält, mida on nii kerge jätta väärilise tähelepanuta meie igapäeva askeldamiste ja vajaduste rahuldamiste keskel.
Kuulmine on and. Ja nagu kõigi andidega, siis Jumala hääle kuulmine eeldab, et Jeesus peab mahtuma meie elureaalsusse. Meenutame Sauluse teekonda Damaskusesse.
"Aga sündis, kui ma teel olin ja Damaskuse lähedale jõudsin lõunaajal, et äkitselt paistis mu ümber suur valgus taevast! Ma kukkusin maha ja kuulsin häält mulle ütlevat: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad? Mina aga vastasin: kes sa oled, isand? Ja ta ütles mulle: mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sa taga kiusad! Need aga, kes olid minuga, nägid küll valgust ja kartsid, kuid selle häält, kes minuga rääkis, nad ei kuulnud! (Ap.t.22:6-9)
Kas Saulus oli eeskujulik Jeesuse järgija? Ei, kaugel sellest! Ta oli ju Jeesuse poolt rajatud koguduse tagakiusaja. Ometi ta kuulis Jumala häält! Jumala Vaim oli tema juures juba mõnda aega saanud oma tööd teinud. Seoses Jeesuse missiooniga oli Sauluses tekkinud vastuseta küsimusi, kuid sellele Damaskuse teekonnale minnes surus ta need alla.
Sel teekonnal juhtus aga ime - variser Saulus kohtus oma Loojaga! Saulus kuulis Jeesuse häält. Selle kuulmise tagajärjel päästeti nii Saulus (kellest sai seejärel apostel Paulus) kui ka Damaskuses olev kogudus! Paraku ei loe me siit, et Sauluse kaaslased oleksid sellest imest osa saanud. Vastupidi - me loeme, et nad ei kuulnud...
Jeesus ütles samaaria naisele, et Jumal on Vaim. Siin on üks põhjus, miks inimesed ei kuule – Jumal võib meie sees olla vaid üks tore mõte, maailmavaade, või siis idee. Ükskõik kui õilis ja ilus, kuid ikkagi.. idee/mõte.
Kuigi Jumalas on varjul kõikvõimalik tarkus, siis ometi ei ole Ta lihtsalt üks kena mõtteviis ega aruka käitumise mudel. Ka Saulusel oli oma idee Jumalast ja Tema tahtest. Selleks aga, et temast võis saada apostel Paulus pidi ta kõigist oma ideedest loobuma ja leidma elava Jumala Jeesuses, keda ta oli seni tagakuisanud.
„Head ja seda sõna parimas tähenduses, koguduse liikmed, kes väidavad end armastavat Jumalat ja igatsevad Tema taastulekut, lähevad lausa endast välja, kui püüan neile esitada lihtsat piibellikku tõde, et inimene võib kuulda Jumala häält, mis räägib tema südamele, suunates tema tegusid. Miks nii paljud pööravad selja meile antud imelisele eesõigusele tunda Jumalat?” (J.Hohnberger, "Kutse vaikusse")
Eesõigus tunda Jumalat... Nagu Saulusel peab ka meis peab olema avatus Jumala Vaimu märguandeid tähele panna. Meie südames peab olema ruumi Temale, meie sisse peab mahtuma palju enamat kui see, mida silmaga näeme. Meil peaks olema igatsus selle järele.
„Meie töö on allutada oma hinged Kristusele, et olla valmis aja jaoks, mil saabub "kosutus Issanda palgest" - olla valmis ristimiseks Püha Vaimuga“. (E.G.White, "Selected Messages")
Ristimine Püha Vaimuga – see ongi see vahend, mille kaudu saabub Jumala tundmine Jeesuse tuleku eel inimesse (Ef.4:13). Seda kõige suuremas täiuses. See ongi see vahend, mille läbi Jumal võidab oma koguduses. See ongi see, mis lahendab ka kõik meie mured ja meie probleemid. Meid tõmmatakse selle läbi välja kõigist neist mõteteist, mis meile siin elus muret ja probleemi valmistavad. Meie silme ees avaneb seeläbi täiesti uus reaalsus. See, millest me selle hetkeni midagi ei teadnud.
"Ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!" (Sak.4:6)
„Kristus ootab igatsusega oma lihaks saamist koguduses. Siis, kui Kristuse iseloom ilmneb täielikult Tema rahvas, tuleb Ta tagasi, et võtta endaga tema omad... Kristuse religioon tähendab enamat kui pattude andestust, see tähendab meie pattude äravõtmist ja TÜHJA RUUMI TÄITMIST PÜHA VAIMUGA. See tähendab jumalikku valgustust, rõõmu Jumalas!” (E.G.White, "Kristuse tähendamissõnad")
Laodikea (Jeesuse tuleku eel elavad inimesed) on leidlik: kui on probleem, mida vaja lahendada, siis igal juhul leiab ta lahenduse! Miks Jeesuse tulemine viibib – põhjus ei ole mitte laodikealastes (ehk siis meis), vaid pöördumata inimestes (Jumalal läheb nendega seal lihtsalt kauem aega). Seejuures Laodikea (meie) ei süüdista Jumalat, vaid on väga mõistev – Jumal on hea ja Ta ei taha, et keegi peaks hukkuma. Kõik on kontrolli all. Laodikea on hea, tema Jumal on samuti hea. Tuleb lihtsalt oodata ja seniks (üllatus-üllatus!) endale sobivat tegevust leida...
Ja kõige selle juures Jumal süüdistab lõpuaja inimesi leiguses. Oh oleksid sa külm või kuum... Kõik olenebki selle termini „leige” õigest mõistmisest ja endale teadvustamisest.
”Seega motivatsioon mis paneb meid tegutsema ongi see ainus vahe, mis eristab usu tegusid meie liha tegudest (Gal.5:19). Kuigi väliselt vaadates on väga raske neil vahet teha ... Seega liha teod (külm) on patused teod – valetamine, varastamine, hoorus. Kui me rajame end aga käsutegudele (leige), siis need näivad õigete e. usutegudena. Miks nad on aga leiged, aga mitte kuumad teod - seda seepärast, et liha püüab matkida Vaimu tegusid. Külm on segatud kuumaga, mis muudab külma leigeks” (J.Sequeira, "Laodicea")
Külm näib kuumana –seejuures külm ei muutu olemuselt soojemaks, sest see on lihtsalt silmapete. Koguja ütleb otse, et süda on kaval petma...
„On neid, kes tunnistavad, et nad teenivad Jumalat, samal ajal aga loodavad oma jõupingutustega tema käske täita, õiget iseloomu kujundada ja päästmist kindlustada. Nende südant pole liigutanud Kristuse armastuse sügav tunnetus, kuid nad püüavad täita kristliku elu kohustusi tingimusena, mida Jumal neilt taevassesaamiseks nõuab. Sellisel religioonil pole mingit väärtust.” (E.G.White, "Tee Kristuse juurde")
Leige – ei ole ükskõikne. Leige jäljendab Jumala Vaimu tööd oma jõupingutustega. Ta ei alistu Jumala ees. Ta ei tunnista oma pattu. Kuigi. Ta ju tunnistab ja samas alistub, aga... see kõik toimub meie endi mõtteis ja ettekujutusis. Kõik sõltub keskkonnast, kus viibime. Kirikus on loomulik rääkida patust ja patustest (ennast seejuurest paremaks pidades), kui kui kiriku uks selja taga sulgub, siis.... muutub keskkond ja muutuvad liigagi tihti ka meie mõtted ja arusaamad. Ja seda tõdedes - kes kannatab kõige selle tagajärjel kõige enam? Meie ise!
Seega Jeesuse teise tulekuga seoses ei ole meie osaks vaid oodata ja aega parajaks teha, vaid Jumalal on meile pakkuda elavat ühendust Temaga Pühas Vaimus. Me ei pea ootama mingit ettekuulutatavat kuupäeva ega metsalise tegevust, et osa saada Jumala lõpuaja imeliseimast annist. See and on meie endi südameukse taga ootamas!
„Mitte mingi Jumala poolne piirang ei ole põhjuseks, miks Tema armurikkused inimestele ei voola. Tõotuse täitumist ei ole näha angu peaks olema, kuna tõotust ei hinnata nii nagu peaks. Kui kõik vaid sooviksid, saaksid kõik Vaimuga täidetud. Seal, kus iganes Pühast Vaimust vähe mõeldakse, ilmneb ka vaimulik põud, vaimulik pimedus, vaimulik mandumine ja vaimulik surm. Seal, kus vähetähtsad asjad hõivavad inimeste tähelepanu, puudub koguduse kasvamiseks ja õitsemiseks vajalik jumalik vägi, mis tooks endaga kaasa kõik teised õnnistused.“ (E.G.White, "Apostlite teod")
„Sageli arvatakse, et Püha Vaim valatakse välja kogudusele kunagi tulevikus; kogudusel on aga eesõigus saada seda praegu. Otsige seda, palvetage selle pärast, uskuge, et see saabub. Me peame seda saama, ning taevas ootab, et seda meile välja valada.” (E.G. White, "Evangelism")
D.Cooper on kord kirjutanud:
„Mõnikord on juhtunud, et mõned teevad suuri pingutusi, et nad täituksid Vaimuga. Ometi ei ole see toimunud enne, kui nad on loobunud üritamast ja lihtsalt lubanud sel endas toimuda. Just alistumises peitub see suurim saladus. Jumala Vaimule peab alati enne olema antud luba, et Ta võiks võtta meelevalla kellegi aja, energia, talentide ja raha üle.
Ja alles siis saab otsija täidetud uue ja kirgliku armastusega Jeesuse Kristuse vastu, uue individuaalse suhte Jumalasse ja saab ka anni või annid, mis volitavad teda isiklikku kordumatusse armastuse teenistusse teiste heaks, kelle juurde Jumal teda juhatab...
Püha Vaimuga seoses on sulle suur ja väga isiklik küsimus: kas kavatsed kogu teemat ignoreerida? Kas kavatsed seda analüüsida? Tahaksid vaielda selle üle? Või hoopis kogeda seda?” (D. Cooper, "Gentle Dove")
Loodolevustena on meil vaid kaks elulist valikut: sõltuvust tekitavad ebajumalad ja Jumal. Tema ja meie ettekujutused Temast. Samas ainult meie Looja, kes on meid valmistanud, ainult Temas on elu, mis saab täita meie sees olevat tühimikku, mille patt on meis rikkunud, aga mis on loomisest saati kõigis meis olemas.
Paneme siia lõppu veel mõned olulised tsitaadid, mis räägivad meie suurest probleemist.
„Ma säilitan ja pean kalliks neid armastuskirju, mida mu pruut palju aastaid tagasi kirjutas mulle, neil hetkil, kui me viibisime üksteisest eemal. Tänu Jumalale, et siis ei olnud veel e-maile ega kübersuhtlemist... Mäletan, et kui need kirjad saabusid, siis ma lugesin neid kordi ja kordi uuesti üle. Nad edastasid mulle nii imelisi sõnumeid. Nad olid mulle tohutu väärtusega. Kuid kujutage ette olukorda, kus peale nende kirjade ei olekski midagi muud... Oleksidki ainult kirjad. Kui me ei oleks eales kohtunud ja kui meie vahel poleks olnud midagi isiklikumat ja intiimsemat? Siis ei saaks ju rääkida abielust! Siis ei oleks ju ainsatki last meil. Ei oleks perekonda. Me oleks sel juhul ilma jäänud ju suurimatest õnnistustest!” (D. Cooper, "Gentle Dove")
Ka Jim Hohnberger kirjeldab sama probleemi:
„Tavapärane religioon, mis sobib üksnes inimese patust eemal hoidmiseks, ei vabasta teda patu kontrolli alt. Sellisest usust piisab vaid selleks, et olla õnnetu selles elus ning tulevase jaoks üldse kõlbmatu. Ainult niipalju suudab inimesele anda usk, milles ei ole kirglikku armastust Jumala vastu. … (J. Hohnberger, "Kutse vaikusse")
„Saatanat ei huvitanud need toolid ja lauad, mida Jeesus seal valmistas. Kuid nüüd (peale Püha Vaimuga ristimist) oli saanud sellest puusepast kõige ohtlikum vaenlane kogu tema pimeduse kuningriigi jaoks. Sa võid olla täiesti kindel, et kurat ei soovi ka sinu puhul midagi muud, kuiet hoida sind eemal täitumast Püha Vaimuga.
Kui nüüd see Jeesus, kellel olid suured eelised sinu ees – Tema ema oli eriliselt välja valitud, Ta sündis Pühast Vaimust, Tema elu oli algusest lõpuni patust rikkumata, Ta täitis käsku laitmatult, käis alati hingamispäeviti sünagoogis – ja ka Tema vajas Püha Vaimuga ristimist! Kui isegi Temast ei saanud Kristust, meie Päästjat, enne kui Ta sai Vaimuga ristitud – kui palju enam vajaksime siis meie Vaimuga ristimist ja sellest tulenevat uut, Vaimuga täidetud ja Vaimust juhitud elu?
Tahaksin juhtida sinu tähelepanu faktile, et kõige selle 30 aasta jooksul elas Jeesus patuta elu. Tema elu oli täielikult kooskõlas Jumala tahtega. Ta oli sõnakuulelik oma Isale. Kordagi ei määratlenud Ta Jumala tahet omakasust lähtuvalt. Kuid kujutage ette, et sellest kõigest oli vähe! Kogu Tema elu kuni Püha Vaimuga ristimiseni oli täiuslik – ometi ei piisanud sellest. Sellest ei piisanud Tema missiooniks ja sellest ei piisanud meie päästmiseks. Siin on oluline mõista, et just samal põhjusel ei piisa ka kristlase (Jeesuse järgija!) puhul patu vältimisest. Ei piisa sellest, kui kristlased elavad ausalt ja õiglaselt. Sellest ei piisa, et olla kristlane. Ja seda eriliselt just seetõttu, et Jumal soovib jagada sinuga palju-palju enamat. Ta soovib elada sinus." (D. Cooper, "Gentle Dove")
Kel kõrv, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb... Sellest kuulmisest või mittekuulmisest sõltub meie saatus. Ja mitte ainult saatus seal kaugel tulevikus, sellest sõltub peamiselt meie olevik. Jumal on Vaim - sellest teadmisest sõltub kõik see, kas oleme oma rõõmude ja muredega üksi, või saame abi olukorra raskusele vastavalt.
Siin ongi need meie valikud. Nii tänaseks kui ka igavikuks. Kas Sina soovid kuulda Jumala häält oma südames? Valik on sinu. Seda ei määra ükski pastor ega mõni kauge guru. Keegi ootab ja koputab Sinu südameuksele! Sa võid Teda usaldada ja kutsuda Ta sisse! Ta on kinnitanud, et Ta soovib elada just Sinu sees! See on Jumala plaan Sinu jaoks. See on Sinu võimalus!
Jumal õnnistagu Sind!
