"Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajustuteni." (Ilm.5:13)
MA ANNAN NÕU - OSTA!
Kuhu oleme jõudnud Laodikea kuulutusega? Mida oleme leidnud Jumala Sõnast seni selle sõnumi kohta?
Esmalt seda, et Jumal näeb probleemi lõpuaja rahva juures. Mis probleem neil on, mida soovib Jumal neile pakkuda ja miks?
Rahvas leiab, et ta on omalt poolt suurema osa teinud ja nüüd jääb vaid rahulikult oodata Jeesuse teist tulemist ja lõplikku ära pääsemist. Samas oleme ka lugenud, et meie taevane Isa näeb olukorda mitte pisut teisiti, vaid väga palju teisiti. Ta näeb, et see ootav rahvas ei valmistu Tema tulekuks, sest ta on rahul sellega, mis tal juba on. Probleem aga selles just ongi, et sellisena on see rahvas "vaene, alasti" ja omaenese õigusega täidetud, samas kui meie taevane Isa sooviks pakkuda talle pääsemiseks möödapääsmatut Kristuse õigust, mis on nii tules kui vees läbikatsutud. See on ainus vahend, milles on võimalik ületada elu ja surma piir.
Kuidas see aga reaalselt aset võiks leida meie sees? Sellest siin jätkamegi.
"Ma annan sulle nõu osta minult ..." (Ilm.3:18)
Enne kui siirdume valgete riiete juurde, paneme tähele üht eeldust seal salmi alguses. Osta. Mida see tähendab?
Varasematel aegadel oli ostmine selline tegevus, kus inimesed hankisid endile vajalikku. Tänasel päeval on muutunud ostmine aja veetmise, või siis koguni enesetunde ravivahendiks. Üllatavalt tihti kuuleme soovitust: kui tunned end pahasti, siis mine poodi ja... osta midagi. Pole vahet, kas sul on seda vaja või mitte. Peaasi, et ostad - peale ostu tunned end paremini.
Pole siis ime, et suuri kaubanduskeskusi nimetatakse tänapäeva templiteks, kus inimesed käivad mammonat kummardamas. Või siis lihtsalt istumas ja aega veetmas. Kui varasematel aegadel oli inimestel vabal hetkel kombeks istuda vaikselt kirikus ja mõtiskleda elu üle järele, siis tänapäeva noortel on tavaks koguneda suurtes kaubanduskeskustes. Selle kohta on ka eraldi termin - seda nimetatakse chillimiseks või hängimiseks. See on populaarne tegevus.
Ostmine Jumalalt. Mida saame Temalt osta? Kuidas see ostmine reaalselt aset leiab? Kas sarnaselt noortele kirikus hängides? Läheme hingamispäeval kirikusse, näeme seal "riiulil" pääsemiseks vajalikku usku ja Kristuse õigust? Vaadates saame parema enesetunde, rahuneme maha ja olemegi osa saanud kõigest, mida Jumalal pakkuda oli? Või siis maitseme ka pisut, kui just väga pakutakse...
Ometi meie taevane Isa näeb, et meil on probleem, mida me ise lahendada ei suuda ja sellise pealiskaudsusega see vaid süveneb. Seepärast pakubki Ta lahenduseks usu kulda, valgeid riideid ja silmasalvi. Mis aga oluline (loe seda Ilm.3:18 salmi uuesti!) - seal oli ka üks tingimus! Enne kui Jumal räägib meile usu kullast, valgeist riideist või silmasalvist (mis reaalselt võiks meie probleemi lahendada), loeme, et ... me peame ostma neid...
Kuidas saab aga patune inimene osta Pühalt Jumalalt midagi? Ja millega siis maksta? Heade tegudega???
Eriti kui lisame siia veel ühe detaili, mida Jumal näeb, aga rahvas ei teagi, et ta on vaene, vilets ja armetu...
Kui oleme rahul sellega, mis meil on, seni ei ole Jumalal võimalik meile midagi pakkuda... Täis anumasse ei saa midagi lisada - see ei jää sisse, vaid valgub välja. Ometi. Sõltumata sellest, kas anum on täis või mitte - probleem on ju olemas. Ja lahendus on eluliselt möödapääsmatu. Eeldusel muidugi, et elu on surmast eelistatavam...
Mida siis teha antud olukorras? Kus on lahendus?
Paraku muud lahendust ei olegi, kui tajuda seda peamist tõsiasja, et meie ei ole siia maailma ise tekkinud. Kõik see silmaga nähtav maailm meie ümber ei ole arenenud mikroorganismidest, vaid see kõik on loodud selleks, et inimene võiks rõõmu tunda. Meil on Looja! Meie taevane Isa! Tema teab ja Ta on koheselt valmis astuma samme, et meid aidata.
Paraku siia peab lisanduma veel üks tajumus. Peame tunnistama endile, et nii meie kui ka kõik see maailm meie ümber on patu poolt rikutud. See ei ole see algne. Jumal ei ole loonud õnnetust, haigusi ega muid hädasid. Patt, kui iseneda ja oma arusaamiste Jumalast kõrgemale seadmine, on toonud endaga kaasa ka kõik need kurvad tagajärjed. Ja üks neist tagajärgedest on ka see, et me ei taju enam reaalsust sellisena nagu see. Kaasa arvatud meie enda olukorda ja oma probleeme.
Kui aga otsustame keskeneme oma olukorda, kui kuuleme Jumala häält oma südames ja kui tajume, et Jumal räägib just meie probleemist, siis oma suureks üllatuseks tajume, et Tema hoolib meist ja Tal ongi meile midagi reaalset pakkuda!
Kuidas siis osta Jumalalt? Millises valuutas saaksime Talle maksta? Mida on meil Talle pakkuda?
Oleme ju korduvalt tõdenud, et ükski meie heategu ei paranda meie seisundit Jumala ees. Rääkimata siis meie rahast või varandusest. Mida siis on meil Jumalale pakkuda, millega maksta, et osta? Tegelikult see ongi väga oluline küsimus – sellest on ka vastus!
"Hoi! Kõik janused tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata viina ja piima! Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja teie hing kosutab ennast rasvaste roogadega! Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde, kuulge, et teie hing võiks elada; (Jes.55:1-3)
Kuidas saab inimene osta, kui tal ei ole raha? Ostke ilma rahata - kuidas see välja näeb?
Pealegi. Eks ole ju Jumala Sõnas lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Selles loos heitis ju Jumal rikastele ette, et nad on oma hea osa juba selles elus saanud. Nüüd aga ...
Millisest ostmisest siin siiski jutt on? Mis on see ilma rahata ostmine?
Antud juhtumil räägib Jumal meile just sellest ostmisest, millega oleme oma elus korduvalt tegevad olnud. Näiteks. Me läheme poodi ja näeme, et seal müüakse 100 euroseid saapaid. Sa arutled endamisi. Hind on veidi kõrge, kuid nad meeldivad mulle. Kas ma peaksin nad ära ostma, või mitte?
Sa tead, et sul oli just palgapäev, sul on need 100 eurot. Sa teenisid need eurod oma raske tööga. Nüüd sa pead otsustama, et kas oled valmis kulutama osa oma palgast - 100 eurot - nende saabaste peale.
Siin ongi kogu ostmise definitsioon: sa otsustad, kas oled valmis vahetama midagi mis sul on millegi vastu, mida vajad rohkem.
Kuidas siis osta Jumalalt ja millise rahaga peaks maksma? Mis on hind?
Jumal kinnitas, et Laodikea on vaene, vilets ja armetu. Millega on tal maksta? Ka see on Jumala Sõnas kirjas – selleks on tema usk, et ta on rikas!
Jah, me saame maksta Jumalale millegagi, mis on meile väga kallis – meie eneseõigusega! Me saame maksta sellega, millega oleme täidetud. Ja samas sellega kaasnev tühjenemine võimaldab Jumalal täita meid paremaga!
"ehkki mul oleks lootust liha peale. Kui keegi muu arvab, et tema võib liha peale loota, siis mina veel rohkem! Ma olen ümber lõigatud kaheksandal päeval, ma olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, ma olen heebrealane, sündinud heebrealasist, käsuõpetuselt variser, Aga mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust" (Fil.3:4-5,7-8)
Mida suurem on olnud meie edu teiste inimeste ees, seda raskem on meil sellest loobuda, seda kallimaks muutub see hind, mida peame maksma. Saulus oli ülimalt edukas omas ajas. Ometi pidi ta kõigest sellest loobuma ja seda mitte millekski pidama Kristuse õiguse ees. Imeline aga see, et kui ta tajus Jumala poolt pakutava suurust ja väärtust, oli ta valmis loobuma kõigest, et... Kristus oleks tema see kõik ja kõigeks!
Nii ütleb ka Ustav Tunnistaja meilegi: ma annan sulle nõu – osta minult tules läbiproovitud usu kulda. Sellega Ta ütleb sulle: sa pead loobuma oma eneseõigusest, sa pead loobuma eneseimetlusest, kõigest sellest, mis teeb sind kas vaimselt või füüsiliselt inimeste ees rikkaks; sa pead loobuma kõigest, milles sina ise või sinu sõbrad-tuttavad sind imetlevad.
Tihti tundub olevat see hind liiga kõrge ja seetõttu ei ole nõutud hinda kerge maksta, sest... see kõik on ju saavutatud väga suure töö ja vaevaga. Selleks kõigeks oleme ju kulutanud aastaid ja nüüd peaks sellest loobuma... niisama.
„Meie pastorid ei ole tahtlikud loobuma neid ehtivast eneseõiguse rüüst. Nad ei ole valmis vahetama oma eneseõigust Kristuse õiguse vastu, kuigi just see nende eneseõigus ongi see peamine takistus nende ja Jumala vahel.” (E.G.White "Testimonies to Ministers")
Liha ei alistu ilma võitluseta. Nii on see kordunud läbi ajaloo ...
Loeme uuesti ühe salmi Filipi kirjast:
"Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust" (Fil.3:8)
Panite tähele? See vahetus sisaldab ohvrit. Sa pead loobuma millestki ja see võib tekitada sulle ebamugavust. See on paraatamatu – eneseõigusest loobumine haavab meie uhkust.
Samas on meil siiski vaid kaks võimalust: kas loobuda raske vaevaga saavutatud eneseõigusest ja võtta vastu Kristuse õigus, mida pakutakse meile usu varal, või säilitada inimeste ees oma sära ja imetlus ja loobuda Jumala poolt pakutavast. Mõlemat korraga ei saa. Me peame paratamatult valiku tegema. Ühest neist peame loobuma. See ongi see hind, mida meil tuleb maksta. Ja nagu öeldud - see hind võib nii mõnelgi juhtumil tunduda liiga kõrgena. Ometi see on seda väärt!
Kui ustav Tunnistaja pakub meile osta Temalt kulda, mis on tules läbiproovitud, siis meie maksame selle oma arvamustest ja oma eelistustest loobumisega. Me peame loobuma oma sõltumatusest, sest selle asemele saabub meisse jumalik tõdemus:
"Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest." (Gal.2:20)
Hind on kallis? Kas oled valmis seda maksma? See on hind, mille pidi Saulus tooma Jumala altarile, et saada apostel Pauluseks. See on hind mille pidi maksma Keefas, et saada apostel Peetruseks. Selle pead maksma ka sina, selleks et saada Jumala lapseks!
Siin on siiski veel üks detail. Inimesed, kes on saavutanud eneseõiguse teel edu, neil on üldjuhul väga tugev tahe. Paraku on tõsiasi seegi, et mida tugevam tahe, seda suurem tõenäosus, et inimene on seda tahet realiseerinud ja on midagi ka saavutanud. Ja nagu oleme juba tõdenud - seda kõrgemana tundub ka see hind, mida peab maksma.
Ja lisaks kõigele siia lisandub veel üks tahk seoses tugeva tahtega - oma tahte allutamine Kristuse tahtele. Hetkel me sellele teemale siin kohal pikemalt ei peatu, aga lisame vaid sedavõrd, et kuigi see tundub olema see kõige raskem, siis ometi piiblis on palju näiteid inimestest, kes on sellele teele asunud ja kes on seeläbi saavutanud enneolematuid asju. Mooses, kuningas Taavet, apostel Paulus jne jne. Inspiratsiooni piisab!
Pisut siia lõppu veel sellest kõrgena tunduvast hinnast.
"Me kõik oleme saanud roojaseks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul! Ei ole ühtki, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid sulada meie süütegude käes! Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa! Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö!" (Jes.64:5-7)
Kas ikka tundub olevat hind liiga kõrge? Tegelikult peaks piisama, kui mõtleme oma tegelikule olukorrale - sellele mda Jumal näeb ja mis ei ole meie soovmõtlemise tagajärg. Meil on tõsine haigus ja meie saatus on noateral. Meil on valik. Kas meil aga reaalselt on midagi valida? On ju küll, aga... tegelikult. Millest on siis loobuda? Üks imelisena tunduv, kuid siiski vaid hetk - või igavesti kestev au ja õnn?
"Aga ta ütles kõikidele: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind." (Lk.9:23)
Meil on, millega maksta. Meile pakutakse valgust pimeduse asemele, et järgida Jeesust - taevaste Kuningat! Tänu Jumalale selle lootuse eest!
Esmalt seda, et Jumal näeb probleemi lõpuaja rahva juures. Mis probleem neil on, mida soovib Jumal neile pakkuda ja miks?
Rahvas leiab, et ta on omalt poolt suurema osa teinud ja nüüd jääb vaid rahulikult oodata Jeesuse teist tulemist ja lõplikku ära pääsemist. Samas oleme ka lugenud, et meie taevane Isa näeb olukorda mitte pisut teisiti, vaid väga palju teisiti. Ta näeb, et see ootav rahvas ei valmistu Tema tulekuks, sest ta on rahul sellega, mis tal juba on. Probleem aga selles just ongi, et sellisena on see rahvas "vaene, alasti" ja omaenese õigusega täidetud, samas kui meie taevane Isa sooviks pakkuda talle pääsemiseks möödapääsmatut Kristuse õigust, mis on nii tules kui vees läbikatsutud. See on ainus vahend, milles on võimalik ületada elu ja surma piir.
Kuidas see aga reaalselt aset võiks leida meie sees? Sellest siin jätkamegi.
"Ma annan sulle nõu osta minult ..." (Ilm.3:18)
Enne kui siirdume valgete riiete juurde, paneme tähele üht eeldust seal salmi alguses. Osta. Mida see tähendab?
Varasematel aegadel oli ostmine selline tegevus, kus inimesed hankisid endile vajalikku. Tänasel päeval on muutunud ostmine aja veetmise, või siis koguni enesetunde ravivahendiks. Üllatavalt tihti kuuleme soovitust: kui tunned end pahasti, siis mine poodi ja... osta midagi. Pole vahet, kas sul on seda vaja või mitte. Peaasi, et ostad - peale ostu tunned end paremini.
Pole siis ime, et suuri kaubanduskeskusi nimetatakse tänapäeva templiteks, kus inimesed käivad mammonat kummardamas. Või siis lihtsalt istumas ja aega veetmas. Kui varasematel aegadel oli inimestel vabal hetkel kombeks istuda vaikselt kirikus ja mõtiskleda elu üle järele, siis tänapäeva noortel on tavaks koguneda suurtes kaubanduskeskustes. Selle kohta on ka eraldi termin - seda nimetatakse chillimiseks või hängimiseks. See on populaarne tegevus.
Ostmine Jumalalt. Mida saame Temalt osta? Kuidas see ostmine reaalselt aset leiab? Kas sarnaselt noortele kirikus hängides? Läheme hingamispäeval kirikusse, näeme seal "riiulil" pääsemiseks vajalikku usku ja Kristuse õigust? Vaadates saame parema enesetunde, rahuneme maha ja olemegi osa saanud kõigest, mida Jumalal pakkuda oli? Või siis maitseme ka pisut, kui just väga pakutakse...
Ometi meie taevane Isa näeb, et meil on probleem, mida me ise lahendada ei suuda ja sellise pealiskaudsusega see vaid süveneb. Seepärast pakubki Ta lahenduseks usu kulda, valgeid riideid ja silmasalvi. Mis aga oluline (loe seda Ilm.3:18 salmi uuesti!) - seal oli ka üks tingimus! Enne kui Jumal räägib meile usu kullast, valgeist riideist või silmasalvist (mis reaalselt võiks meie probleemi lahendada), loeme, et ... me peame ostma neid...
Kuidas saab aga patune inimene osta Pühalt Jumalalt midagi? Ja millega siis maksta? Heade tegudega???
Eriti kui lisame siia veel ühe detaili, mida Jumal näeb, aga rahvas ei teagi, et ta on vaene, vilets ja armetu...
Kui oleme rahul sellega, mis meil on, seni ei ole Jumalal võimalik meile midagi pakkuda... Täis anumasse ei saa midagi lisada - see ei jää sisse, vaid valgub välja. Ometi. Sõltumata sellest, kas anum on täis või mitte - probleem on ju olemas. Ja lahendus on eluliselt möödapääsmatu. Eeldusel muidugi, et elu on surmast eelistatavam...
Mida siis teha antud olukorras? Kus on lahendus?
Paraku muud lahendust ei olegi, kui tajuda seda peamist tõsiasja, et meie ei ole siia maailma ise tekkinud. Kõik see silmaga nähtav maailm meie ümber ei ole arenenud mikroorganismidest, vaid see kõik on loodud selleks, et inimene võiks rõõmu tunda. Meil on Looja! Meie taevane Isa! Tema teab ja Ta on koheselt valmis astuma samme, et meid aidata.
Paraku siia peab lisanduma veel üks tajumus. Peame tunnistama endile, et nii meie kui ka kõik see maailm meie ümber on patu poolt rikutud. See ei ole see algne. Jumal ei ole loonud õnnetust, haigusi ega muid hädasid. Patt, kui iseneda ja oma arusaamiste Jumalast kõrgemale seadmine, on toonud endaga kaasa ka kõik need kurvad tagajärjed. Ja üks neist tagajärgedest on ka see, et me ei taju enam reaalsust sellisena nagu see. Kaasa arvatud meie enda olukorda ja oma probleeme.
Kui aga otsustame keskeneme oma olukorda, kui kuuleme Jumala häält oma südames ja kui tajume, et Jumal räägib just meie probleemist, siis oma suureks üllatuseks tajume, et Tema hoolib meist ja Tal ongi meile midagi reaalset pakkuda!
Kuidas siis osta Jumalalt? Millises valuutas saaksime Talle maksta? Mida on meil Talle pakkuda?
Oleme ju korduvalt tõdenud, et ükski meie heategu ei paranda meie seisundit Jumala ees. Rääkimata siis meie rahast või varandusest. Mida siis on meil Jumalale pakkuda, millega maksta, et osta? Tegelikult see ongi väga oluline küsimus – sellest on ka vastus!
"Hoi! Kõik janused tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata viina ja piima! Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja teie hing kosutab ennast rasvaste roogadega! Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde, kuulge, et teie hing võiks elada; (Jes.55:1-3)
Kuidas saab inimene osta, kui tal ei ole raha? Ostke ilma rahata - kuidas see välja näeb?
Pealegi. Eks ole ju Jumala Sõnas lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Selles loos heitis ju Jumal rikastele ette, et nad on oma hea osa juba selles elus saanud. Nüüd aga ...
Millisest ostmisest siin siiski jutt on? Mis on see ilma rahata ostmine?
Antud juhtumil räägib Jumal meile just sellest ostmisest, millega oleme oma elus korduvalt tegevad olnud. Näiteks. Me läheme poodi ja näeme, et seal müüakse 100 euroseid saapaid. Sa arutled endamisi. Hind on veidi kõrge, kuid nad meeldivad mulle. Kas ma peaksin nad ära ostma, või mitte?
Sa tead, et sul oli just palgapäev, sul on need 100 eurot. Sa teenisid need eurod oma raske tööga. Nüüd sa pead otsustama, et kas oled valmis kulutama osa oma palgast - 100 eurot - nende saabaste peale.
Siin ongi kogu ostmise definitsioon: sa otsustad, kas oled valmis vahetama midagi mis sul on millegi vastu, mida vajad rohkem.
Kuidas siis osta Jumalalt ja millise rahaga peaks maksma? Mis on hind?
Jumal kinnitas, et Laodikea on vaene, vilets ja armetu. Millega on tal maksta? Ka see on Jumala Sõnas kirjas – selleks on tema usk, et ta on rikas!
Jah, me saame maksta Jumalale millegagi, mis on meile väga kallis – meie eneseõigusega! Me saame maksta sellega, millega oleme täidetud. Ja samas sellega kaasnev tühjenemine võimaldab Jumalal täita meid paremaga!
"ehkki mul oleks lootust liha peale. Kui keegi muu arvab, et tema võib liha peale loota, siis mina veel rohkem! Ma olen ümber lõigatud kaheksandal päeval, ma olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, ma olen heebrealane, sündinud heebrealasist, käsuõpetuselt variser, Aga mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust" (Fil.3:4-5,7-8)
Mida suurem on olnud meie edu teiste inimeste ees, seda raskem on meil sellest loobuda, seda kallimaks muutub see hind, mida peame maksma. Saulus oli ülimalt edukas omas ajas. Ometi pidi ta kõigest sellest loobuma ja seda mitte millekski pidama Kristuse õiguse ees. Imeline aga see, et kui ta tajus Jumala poolt pakutava suurust ja väärtust, oli ta valmis loobuma kõigest, et... Kristus oleks tema see kõik ja kõigeks!
Nii ütleb ka Ustav Tunnistaja meilegi: ma annan sulle nõu – osta minult tules läbiproovitud usu kulda. Sellega Ta ütleb sulle: sa pead loobuma oma eneseõigusest, sa pead loobuma eneseimetlusest, kõigest sellest, mis teeb sind kas vaimselt või füüsiliselt inimeste ees rikkaks; sa pead loobuma kõigest, milles sina ise või sinu sõbrad-tuttavad sind imetlevad.
Tihti tundub olevat see hind liiga kõrge ja seetõttu ei ole nõutud hinda kerge maksta, sest... see kõik on ju saavutatud väga suure töö ja vaevaga. Selleks kõigeks oleme ju kulutanud aastaid ja nüüd peaks sellest loobuma... niisama.
„Meie pastorid ei ole tahtlikud loobuma neid ehtivast eneseõiguse rüüst. Nad ei ole valmis vahetama oma eneseõigust Kristuse õiguse vastu, kuigi just see nende eneseõigus ongi see peamine takistus nende ja Jumala vahel.” (E.G.White "Testimonies to Ministers")
Liha ei alistu ilma võitluseta. Nii on see kordunud läbi ajaloo ...
Loeme uuesti ühe salmi Filipi kirjast:
"Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust" (Fil.3:8)
Panite tähele? See vahetus sisaldab ohvrit. Sa pead loobuma millestki ja see võib tekitada sulle ebamugavust. See on paraatamatu – eneseõigusest loobumine haavab meie uhkust.
Samas on meil siiski vaid kaks võimalust: kas loobuda raske vaevaga saavutatud eneseõigusest ja võtta vastu Kristuse õigus, mida pakutakse meile usu varal, või säilitada inimeste ees oma sära ja imetlus ja loobuda Jumala poolt pakutavast. Mõlemat korraga ei saa. Me peame paratamatult valiku tegema. Ühest neist peame loobuma. See ongi see hind, mida meil tuleb maksta. Ja nagu öeldud - see hind võib nii mõnelgi juhtumil tunduda liiga kõrgena. Ometi see on seda väärt!
Kui ustav Tunnistaja pakub meile osta Temalt kulda, mis on tules läbiproovitud, siis meie maksame selle oma arvamustest ja oma eelistustest loobumisega. Me peame loobuma oma sõltumatusest, sest selle asemele saabub meisse jumalik tõdemus:
"Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest." (Gal.2:20)
Hind on kallis? Kas oled valmis seda maksma? See on hind, mille pidi Saulus tooma Jumala altarile, et saada apostel Pauluseks. See on hind mille pidi maksma Keefas, et saada apostel Peetruseks. Selle pead maksma ka sina, selleks et saada Jumala lapseks!
Siin on siiski veel üks detail. Inimesed, kes on saavutanud eneseõiguse teel edu, neil on üldjuhul väga tugev tahe. Paraku on tõsiasi seegi, et mida tugevam tahe, seda suurem tõenäosus, et inimene on seda tahet realiseerinud ja on midagi ka saavutanud. Ja nagu oleme juba tõdenud - seda kõrgemana tundub ka see hind, mida peab maksma.
Ja lisaks kõigele siia lisandub veel üks tahk seoses tugeva tahtega - oma tahte allutamine Kristuse tahtele. Hetkel me sellele teemale siin kohal pikemalt ei peatu, aga lisame vaid sedavõrd, et kuigi see tundub olema see kõige raskem, siis ometi piiblis on palju näiteid inimestest, kes on sellele teele asunud ja kes on seeläbi saavutanud enneolematuid asju. Mooses, kuningas Taavet, apostel Paulus jne jne. Inspiratsiooni piisab!
Pisut siia lõppu veel sellest kõrgena tunduvast hinnast.
"Me kõik oleme saanud roojaseks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul! Ei ole ühtki, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid sulada meie süütegude käes! Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa! Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö!" (Jes.64:5-7)
Kas ikka tundub olevat hind liiga kõrge? Tegelikult peaks piisama, kui mõtleme oma tegelikule olukorrale - sellele mda Jumal näeb ja mis ei ole meie soovmõtlemise tagajärg. Meil on tõsine haigus ja meie saatus on noateral. Meil on valik. Kas meil aga reaalselt on midagi valida? On ju küll, aga... tegelikult. Millest on siis loobuda? Üks imelisena tunduv, kuid siiski vaid hetk - või igavesti kestev au ja õnn?
"Aga ta ütles kõikidele: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind." (Lk.9:23)
Meil on, millega maksta. Meile pakutakse valgust pimeduse asemele, et järgida Jeesust - taevaste Kuningat! Tänu Jumalale selle lootuse eest!
