Aadam oli teinud oma valiku. Inimene oli valinud lahutuse Jumalast. Õhus oli palju küsimusi. Taevas oli vaikus. Inglite ülistuskoorid vaikisid. Kõik ootasid, mis saab edasi.
Oli ju Jumal kinnitanud, et patu palk on surm...
Tõesti, surm saabuski. Algses, igavesti kestvas maailmas, ei olnud kohta hädadel, viletsusel ega surmal. Kõike täitis rõõm ja elu! Nüüd aga... Kõik langemata olevused jälgisid inimkonna saatust. Mida teeb Jumal sõnakuulmatu inimesega? Koheselt aga saabus ka vastus - Jumal oli koostanud inimese päästmiseks plaani! Jumal oli otsustanud oma eluga kinnitada, et eksimuseks ei olnud põhjust. Viga ei tehtud ei inimese loomisel ega loomisseadustes.
Oli ju Jumal kinnitanud, et patu palk on surm...
Tõesti, surm saabuski. Algses, igavesti kestvas maailmas, ei olnud kohta hädadel, viletsusel ega surmal. Kõike täitis rõõm ja elu! Nüüd aga... Kõik langemata olevused jälgisid inimkonna saatust. Mida teeb Jumal sõnakuulmatu inimesega? Koheselt aga saabus ka vastus - Jumal oli koostanud inimese päästmiseks plaani! Jumal oli otsustanud oma eluga kinnitada, et eksimuseks ei olnud põhjust. Viga ei tehtud ei inimese loomisel ega loomisseadustes.
Inimene oli veatu, Aadamast peegeldus selgelt Jumala olemus, kelle järgi ta ka loodi. Aadam oli õnnelik ja tema algsetest oskustest ja võimetest võime vaid unistada. Samuti oli veatu ka kõige elu aluseks olev Eluseadus. Seega ei olnud võimalik lisada ei inimesele uusi nö. paremaid omadusi, et ta elu oleks täisväärtuslikum ega saanud ka muuta seadust, ilma et kogu Universumi tasakaal ei oleks rikutud.
Samas oli see valmidus inimest päästa ja lunastada Jumalas olemas juba enne loomist, sest piibel kinnitab, et Jeesuse ohver oli "ettemääratud enne maailma rajamist" (1.Pe.1:19-21). Jumal on armastus. Ennastohverdav armastus ei tekkinud ootamatult meie Loojasse, Tema on kõige armastuse Allikas. Temast voolab ka tänapäeval välja meie suunas lõppematu tung meid välja tõsta sellest hävitavast seisundist, milles eksisteerime. Soov päästa ei teki Temasse mingi õnnetuse tulemusena, vaid see on seal algsel kujul alatiseks olemas.
Milles aga seisneb see Jumala plaan? Põhiline selles on üks - surm Aadama, igavene elu Jeesuse Kristuse kaudu.
"Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud! Aga kõik on Jumalast, kes meid on Iseenesega lepitanud Kristuse läbi ja on meile andnud lepitusameti. Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma Iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna. Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! Ta on Tema, Kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks Tema sees. (2.Kor.5:17-21)
Tema, "kes ei teadnud mingist patust", kelles ei olnud Loojana eksimust ega omakasupüüdlikkust, on saanud meie eest patuks. Jeesus suri Kolgata ristil kõikide meie pattude eest. Ka nende pattude eest, mida me veel ei ole teinud. Ta mõisteti süüdi eksimustes, mida Ta polnud teinud, sest... meie olime eksinud. Aadam eksis. Meie pärisime rikutud olemuse tema otsuse tagajärjel (Ro.5:12). Vaevalt, et keegi saab selles kahelda - me kõik oleme ju ekslikud. Paraku.
Inimene, kes oli valinud surma, ei saa oma eksimust eitada ega seda millegagi heastada. Kui mingi riideese on läinud katki, siis saame augu küll paigaga ära peita silme eest, ometi ei ole see enam algne puhas ja puutumatu. Ainus, mida meie saame - me saame tunnistada tõsiasja, et oleme pärinud oma esivanemate eksimuse tõttu kalduvuse Jumalat eirata. Meie sees on kalduvus näha ennast kõige keskpunktina, kuid meisse ei mahu soov otsida Jumalat ega tunnistada Teda kõige kõrgemaks. Meisse võib küll mahtuda soov otsida süüdlast ja sealhulgas otsida süüd ka Jumalast, kuid seda armastavat avatust Jumala suhtes meis iseenesest ei ole. Ja me ei saa sinna ka midagi parata.
Siit aga üks oluline detail - Jumal ei mõista ka kedagi hukka seetõttu, et me patustame Tema vastu. Ainus põhjus, miks keegi jääb välja lunastusplaani teostumisest, saab olla meie tahtmatus tunnistada oma eksimust ja soovimatus võtta vastu Tema poolt pakutav Ohver. Tema armu hülgamine saab olema nende süü, kes peavad jääma välja igavikust.
Siin sa võid ju küsida - kuidas saab kellegi teise õigus mind päästa? Näiteks mina varastasin kelleltki midagi, mu sõber ei ole aga süüdi milleski - kuidas saab tema õigus aidata mind olukorras, kus teda ei keegi ei süüdistagi ja kogu süüdistus puudutabki ju vaid mind?
Esiteks - patt ei tekkinud mitte Aadama eksimuse, vaid kõrgeima ingli eneseülendamise tagajärjel. Samas see sisaldas ka süüdistust Jumala vastu - loomisel on Jumal põhjuseta piiranud loodolevuste õigusi. Näiteks soovi olla ise endale jumalaks ja määrata enda jaoks, mis on hea minule isiklikult. Lahus teiste soovidest ja vajadustest. Siit ka põhjus, miks kogu tegelik kohtumõistmine käibki mitte inimese, vaid Jumala üle. Ja nii ei mõisteta ka õigeks ei mind ega sind üksikisiku tasandil, vaid meid mõistetakse õigeks Temas. Ja seda siis, kui viimsel kohtupäeval mõistetakse õigeks Tema ja kõik need, kes on oma õiguse ja lootuse asetanud Temale.
Kuid teiseks tahuks on see Pauluse tekstis toodud mõte - uus loodu. Kui keegi on Kristuses - siis on ta uus loodu. Jeesus kinnitas ka seda ühes oma tähendamissõnas:
" Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: "Ükski ei lõika paika uue kuue küljest ega pane seda vana kuue peale, muidu ta lõikab katki ka uue kuue, ja pealegi ei sobi vanale kuuele paik uue küljest." (Lk.5:36)
Seega siin on kaks poolt. Esimene on see - kas oleme valmis tunnistama oma vajadust, kas tajume oma puudusi ja eksimusi. Teine aga see - kas meie sees on soov ja igatsus lasta lahti oma puudulikust olemusest ja kas oleme avatud Jumalale, et võtta vastu Tema eluand. Ja siit ka see põhjus, miks Jeesuse õige elu saab lunastada eksinu eksimused - Tema õigus ei muudagi meie eksimusi õigeks. Tema õigus ei muuda ka seadust, mille alusel saab head ja halba eristada. Eksimus jääb eksimuseks. Sõltumata isikutest. v
Kui aga me ütleme lahti oma vanast olemusest, kui asetame kõik oma lootuse (ka õiguse lootuse) Temale; ei püüa end peita eneseõigustuse taha; ei püüa kahetsuse asemel leida kellegi teise süüd oma eksimuses - alles siis Temas olev õigus ja soov meid aidata saab luua meis uue ja puhta inimese. Inimese, kelle olemus ei pärine patustanud Aadamalt, vaid kõigi seaduse pügalate poolt õigeks tunnistatud Jumala Pojalt. Siis see meie uus olemus, uus loodu.
Ometi on seal Pauluse tekstis veel ka kolmas tahk - valmisolek jagada saadud eluandi oma lähedastega. See samm kinnistab vabanemise meie sisse. Inimene pöördub, kuid elu läheb edasi. Nagu Aadamal nii ka pöördunul on ju võimalik loobuda Jumala annist. Jumal ei loonud Aadamat robotiks, kes ei saagi eksida, sama käib ka meie kohta. Ka meil on vabadus loobuda Jumala annist. Ka meie võime rajada oma vabaduse eneseõigusele/eneseimetlemisele, mis välistab Jumala oma. Ka meie võime valida Jumalale mitte kuuletuda. Samas Jumalale on vastuvõetav jätkuvalt vaid vabast südamest tulenev armastus. Olla avatud Jumala juhtimisele ja olla tahtlik jagada Temas olevat rõõmu oma lähedastega - see on täiuslik side meie ja meie Jumala vahel. See kinnistab meid Kristusesse. See on ka ainus tee, kuidas saab täituda Jumala tõotus meid lunastada täielikult meis.
Meie valiku määras Aadama valik. Aadamas oleme me kaotanud igaviku. Aadamas oleme muutunud patusteks. Seda olukorda ei muuda miski. Kuidas me ka ei püüaks pattu vältida, see ei muuda meid patust puutumatuteks. Võime püüda vaid ja ainult õigust järgida, kõigis oma mõtetes ja tegudes - sellest jääb aga väheseks. Jeesus kinnitas, et meie õigus peab olema suurem (Mt.5:20). Meie õiguseks peab olema Jumalas olev täisõigus. Või nagu Jeesus ütles - olge täiuslikud nagu teie taevane Isa on täiuslik (Mt.5:48)
Lugedes neid Jeesuse sõnu, tekib paljudes soov hakata püüdma seda imelist täiust. Paraku on seegi paljude kogemus, et seegi tee ei vii täiuslikkusesse. On vaid üks täius - see on Jumalas. See on seal olnud enne pattulangemist ja on seal ka praeguselgi hetkel. Mis aga veelg imelisem - see on seal ka siis, kui meie seda oma nõrkustes kõige enam vajame!
Kui siis Aadamas pärisime surma endisse, siis tänu Jumala lunastusplaanile (ja Temas olevale muutumatule soovile) on meile avatud tee tagasi sinna algsesse rikkumatusse. See tee avaneb Jeesuses. See algab Jeesuses ja saab ka oma täiuse Jeesuses. Meie temas ja Tema meis. Siin ka põhjus, miks ükski käsk ei saa eales meid õigeks mõista (Ro.3:21-28).
Ja siis käib ka meie kohta see tõotus:
"Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu vaimu käsk Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma käsust. Sest mis oli võimatu käsule, sellepärast et ta oli jõuetu liha tõttu, seda tegi Jumal, kui ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees, et käsu õigus täide viidaks meie sees, kes me ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi." (Ro.8:1-4)
Kes on Kristuses Jeesuses? Paulus vastab sellele!
"Sest kuigi tema löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väe läbi. Nõnda meiegi oleme küll nõdrad tema sees, kuid elame ühes temaga Jumala väest teie jaoks. Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees?" (2.Kor.13:4-5)
Kui Sa tunned oma südames, et Sul ei ole ükskõik Temast; kui tunned oma südames torget, kui irvitatakse Jumala üle; kui tunned kurbust oma eksimuste suhtes... need ja teised sarnased märgid on kindlad tõendid sellest, et Jumala Vaim on Sinu südant puudutanud. Ava oma süda Talle ja palu, et Ta täidaks selle! Siis kaob ka kahtlus. Veelgi enam - siis on eksimatu vastus otse Sinu sees! Sel juhtumil Jumala plaan on teostunud Sinu sees. Tuleb edasi minna - et see sinna ka jääks!
Vana Lepingu teema juurde jõudes tuleme korraks tagasi lunastusplaani teema juurde. Järgmises teemas aga püüame eristada Jumala plaani ja minu plaane. Häda selles, et me võime liigagi kergesti ise koostada endale kõiksugu plaane, milles Jumalale ei jää praktiliselt vähematki ruumi. Kuigi sõnades...
8. Peetrus - armastada ennast või Jumalat? <<< >>> 10. Minu plaan või Jumala oma?
Samas oli see valmidus inimest päästa ja lunastada Jumalas olemas juba enne loomist, sest piibel kinnitab, et Jeesuse ohver oli "ettemääratud enne maailma rajamist" (1.Pe.1:19-21). Jumal on armastus. Ennastohverdav armastus ei tekkinud ootamatult meie Loojasse, Tema on kõige armastuse Allikas. Temast voolab ka tänapäeval välja meie suunas lõppematu tung meid välja tõsta sellest hävitavast seisundist, milles eksisteerime. Soov päästa ei teki Temasse mingi õnnetuse tulemusena, vaid see on seal algsel kujul alatiseks olemas.
Milles aga seisneb see Jumala plaan? Põhiline selles on üks - surm Aadama, igavene elu Jeesuse Kristuse kaudu.
"Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud! Aga kõik on Jumalast, kes meid on Iseenesega lepitanud Kristuse läbi ja on meile andnud lepitusameti. Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma Iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna. Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! Ta on Tema, Kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks Tema sees. (2.Kor.5:17-21)
Tema, "kes ei teadnud mingist patust", kelles ei olnud Loojana eksimust ega omakasupüüdlikkust, on saanud meie eest patuks. Jeesus suri Kolgata ristil kõikide meie pattude eest. Ka nende pattude eest, mida me veel ei ole teinud. Ta mõisteti süüdi eksimustes, mida Ta polnud teinud, sest... meie olime eksinud. Aadam eksis. Meie pärisime rikutud olemuse tema otsuse tagajärjel (Ro.5:12). Vaevalt, et keegi saab selles kahelda - me kõik oleme ju ekslikud. Paraku.
Inimene, kes oli valinud surma, ei saa oma eksimust eitada ega seda millegagi heastada. Kui mingi riideese on läinud katki, siis saame augu küll paigaga ära peita silme eest, ometi ei ole see enam algne puhas ja puutumatu. Ainus, mida meie saame - me saame tunnistada tõsiasja, et oleme pärinud oma esivanemate eksimuse tõttu kalduvuse Jumalat eirata. Meie sees on kalduvus näha ennast kõige keskpunktina, kuid meisse ei mahu soov otsida Jumalat ega tunnistada Teda kõige kõrgemaks. Meisse võib küll mahtuda soov otsida süüdlast ja sealhulgas otsida süüd ka Jumalast, kuid seda armastavat avatust Jumala suhtes meis iseenesest ei ole. Ja me ei saa sinna ka midagi parata.
Siit aga üks oluline detail - Jumal ei mõista ka kedagi hukka seetõttu, et me patustame Tema vastu. Ainus põhjus, miks keegi jääb välja lunastusplaani teostumisest, saab olla meie tahtmatus tunnistada oma eksimust ja soovimatus võtta vastu Tema poolt pakutav Ohver. Tema armu hülgamine saab olema nende süü, kes peavad jääma välja igavikust.
Siin sa võid ju küsida - kuidas saab kellegi teise õigus mind päästa? Näiteks mina varastasin kelleltki midagi, mu sõber ei ole aga süüdi milleski - kuidas saab tema õigus aidata mind olukorras, kus teda ei keegi ei süüdistagi ja kogu süüdistus puudutabki ju vaid mind?
Esiteks - patt ei tekkinud mitte Aadama eksimuse, vaid kõrgeima ingli eneseülendamise tagajärjel. Samas see sisaldas ka süüdistust Jumala vastu - loomisel on Jumal põhjuseta piiranud loodolevuste õigusi. Näiteks soovi olla ise endale jumalaks ja määrata enda jaoks, mis on hea minule isiklikult. Lahus teiste soovidest ja vajadustest. Siit ka põhjus, miks kogu tegelik kohtumõistmine käibki mitte inimese, vaid Jumala üle. Ja nii ei mõisteta ka õigeks ei mind ega sind üksikisiku tasandil, vaid meid mõistetakse õigeks Temas. Ja seda siis, kui viimsel kohtupäeval mõistetakse õigeks Tema ja kõik need, kes on oma õiguse ja lootuse asetanud Temale.
Kuid teiseks tahuks on see Pauluse tekstis toodud mõte - uus loodu. Kui keegi on Kristuses - siis on ta uus loodu. Jeesus kinnitas ka seda ühes oma tähendamissõnas:
" Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: "Ükski ei lõika paika uue kuue küljest ega pane seda vana kuue peale, muidu ta lõikab katki ka uue kuue, ja pealegi ei sobi vanale kuuele paik uue küljest." (Lk.5:36)
Seega siin on kaks poolt. Esimene on see - kas oleme valmis tunnistama oma vajadust, kas tajume oma puudusi ja eksimusi. Teine aga see - kas meie sees on soov ja igatsus lasta lahti oma puudulikust olemusest ja kas oleme avatud Jumalale, et võtta vastu Tema eluand. Ja siit ka see põhjus, miks Jeesuse õige elu saab lunastada eksinu eksimused - Tema õigus ei muudagi meie eksimusi õigeks. Tema õigus ei muuda ka seadust, mille alusel saab head ja halba eristada. Eksimus jääb eksimuseks. Sõltumata isikutest. v
Kui aga me ütleme lahti oma vanast olemusest, kui asetame kõik oma lootuse (ka õiguse lootuse) Temale; ei püüa end peita eneseõigustuse taha; ei püüa kahetsuse asemel leida kellegi teise süüd oma eksimuses - alles siis Temas olev õigus ja soov meid aidata saab luua meis uue ja puhta inimese. Inimese, kelle olemus ei pärine patustanud Aadamalt, vaid kõigi seaduse pügalate poolt õigeks tunnistatud Jumala Pojalt. Siis see meie uus olemus, uus loodu.
Ometi on seal Pauluse tekstis veel ka kolmas tahk - valmisolek jagada saadud eluandi oma lähedastega. See samm kinnistab vabanemise meie sisse. Inimene pöördub, kuid elu läheb edasi. Nagu Aadamal nii ka pöördunul on ju võimalik loobuda Jumala annist. Jumal ei loonud Aadamat robotiks, kes ei saagi eksida, sama käib ka meie kohta. Ka meil on vabadus loobuda Jumala annist. Ka meie võime rajada oma vabaduse eneseõigusele/eneseimetlemisele, mis välistab Jumala oma. Ka meie võime valida Jumalale mitte kuuletuda. Samas Jumalale on vastuvõetav jätkuvalt vaid vabast südamest tulenev armastus. Olla avatud Jumala juhtimisele ja olla tahtlik jagada Temas olevat rõõmu oma lähedastega - see on täiuslik side meie ja meie Jumala vahel. See kinnistab meid Kristusesse. See on ka ainus tee, kuidas saab täituda Jumala tõotus meid lunastada täielikult meis.
Meie valiku määras Aadama valik. Aadamas oleme me kaotanud igaviku. Aadamas oleme muutunud patusteks. Seda olukorda ei muuda miski. Kuidas me ka ei püüaks pattu vältida, see ei muuda meid patust puutumatuteks. Võime püüda vaid ja ainult õigust järgida, kõigis oma mõtetes ja tegudes - sellest jääb aga väheseks. Jeesus kinnitas, et meie õigus peab olema suurem (Mt.5:20). Meie õiguseks peab olema Jumalas olev täisõigus. Või nagu Jeesus ütles - olge täiuslikud nagu teie taevane Isa on täiuslik (Mt.5:48)
Lugedes neid Jeesuse sõnu, tekib paljudes soov hakata püüdma seda imelist täiust. Paraku on seegi paljude kogemus, et seegi tee ei vii täiuslikkusesse. On vaid üks täius - see on Jumalas. See on seal olnud enne pattulangemist ja on seal ka praeguselgi hetkel. Mis aga veelg imelisem - see on seal ka siis, kui meie seda oma nõrkustes kõige enam vajame!
Kui siis Aadamas pärisime surma endisse, siis tänu Jumala lunastusplaanile (ja Temas olevale muutumatule soovile) on meile avatud tee tagasi sinna algsesse rikkumatusse. See tee avaneb Jeesuses. See algab Jeesuses ja saab ka oma täiuse Jeesuses. Meie temas ja Tema meis. Siin ka põhjus, miks ükski käsk ei saa eales meid õigeks mõista (Ro.3:21-28).
Ja siis käib ka meie kohta see tõotus:
"Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu vaimu käsk Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma käsust. Sest mis oli võimatu käsule, sellepärast et ta oli jõuetu liha tõttu, seda tegi Jumal, kui ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees, et käsu õigus täide viidaks meie sees, kes me ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi." (Ro.8:1-4)
Kes on Kristuses Jeesuses? Paulus vastab sellele!
"Sest kuigi tema löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väe läbi. Nõnda meiegi oleme küll nõdrad tema sees, kuid elame ühes temaga Jumala väest teie jaoks. Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees?" (2.Kor.13:4-5)
Kui Sa tunned oma südames, et Sul ei ole ükskõik Temast; kui tunned oma südames torget, kui irvitatakse Jumala üle; kui tunned kurbust oma eksimuste suhtes... need ja teised sarnased märgid on kindlad tõendid sellest, et Jumala Vaim on Sinu südant puudutanud. Ava oma süda Talle ja palu, et Ta täidaks selle! Siis kaob ka kahtlus. Veelgi enam - siis on eksimatu vastus otse Sinu sees! Sel juhtumil Jumala plaan on teostunud Sinu sees. Tuleb edasi minna - et see sinna ka jääks!
Vana Lepingu teema juurde jõudes tuleme korraks tagasi lunastusplaani teema juurde. Järgmises teemas aga püüame eristada Jumala plaani ja minu plaane. Häda selles, et me võime liigagi kergesti ise koostada endale kõiksugu plaane, milles Jumalale ei jää praktiliselt vähematki ruumi. Kuigi sõnades...
8. Peetrus - armastada ennast või Jumalat? <<< >>> 10. Minu plaan või Jumala oma?
