Me oleme harjunud oma elus tegema igasugu plaane. Kui meil läheb hästi, siis teeme plaane kas puhkuse või uute ostude jaoks. Kui aga mõni õnnetus on meid tabanud, siis peame plaane, kuidas sellest olukorrast kõige paremini välja tulla. Igasugu plaanide koostamine on meile vägagi olemuslik.
Miks me neid plaane peame? Peamine ju see, et meil on soov, et homme oleks parem kui täna. Kõik meie plaanid on suunatud paremale homsele. Sõltumata sellest, kui hea on see tänane - homne peab alati olema parem. Vähemalt nii me soovime.
Huvitav on seejures see, et sama põhimõte kehtib ka Jumala plaanide kohta. Huvitavaks muudab selle väite just see, et tihtilugu me seda nii ei taju...
Miks me neid plaane peame? Peamine ju see, et meil on soov, et homme oleks parem kui täna. Kõik meie plaanid on suunatud paremale homsele. Sõltumata sellest, kui hea on see tänane - homne peab alati olema parem. Vähemalt nii me soovime.
Huvitav on seejures see, et sama põhimõte kehtib ka Jumala plaanide kohta. Huvitavaks muudab selle väite just see, et tihtilugu me seda nii ei taju...
Üks põhjuseid on kindlasti see, et me oleme kogenud, et me ise teame ainsatena, mis on meile hea. Meid ümbritsevad inimesed on nii mõnelgi korral soovides meile head, meid paremal juhtumil ükskõikseks jätnud. Näiteks kõiksugu kingitused - vaevalt, et on inimest, kes ei oleks saanud kingitust, mida saades peame tõdema, et seda raha/aega oleks saanud paremini kasutada. Inimesed meie ümber püüavad meie parimat, kuid isegi siis ei pruugi see neil õnnestuda, sest nad ei tunne meid piisavalt või siis ei hooli meist niipalju kui me ise...
Ilmselt seepärast rakendame sama mustrit ka Jumala plaanide kohta. Siin on aga omad nüansid.
Vaatleme samal aja perioodil toimunud Peetruse ja Juuda kogemust. Mõlemad mehed olid koos Jeesusega viibinud ja seega olnud ka paljude imede tunnistajateks. Samuti olid nad mõlemad kuulnud neid imelisi elusõnu otse Jeesuselt endalt. Jeesus oli neid mõlemaid nimetanud sõpradeks. Ometi paljastas Jeesuse vangistamine nende endi koostatud "head" plaanid. Seejuures on oluline ära märkida ka see, et Juudas oli oma plaani täpsemalt ja pikema aja jooksul koostanud.
Juudas Iskariot. Kes on piiblist sellest Jeesuse jüngrist lugenud, sel on kindlasti oma eelarvamused tema suhtes. Siinkohal tõdeme siiski, et nii Juudasel kui ka Peetrusel oli omad plaanid ja üks ei olnud parem kui teine. Kes oli Juudas? Kui ta oli nii kohutav inimene kellena me täna teda kujutleme, kuidas sai ta jüngrite keskel nii aktiivselt viibida ja tegutseda?
Juudast iseloomustab ehk kõige paremini see, et ta oli ilmselt jüngitest kõige haritum. Siit ka põhjus, miks ta tundis juhtivaid varisere isiklikult kui ka see, miks usaldati tema kätte kõik jüngrite rahaasjad. On lihtne ettekujutada, et Juudas tundis ka ise end kõige eeskujulikuma jüngrina - tema potentsiaal oli kõige suurem. Vähemalt tema enda arvates. Paraku see arusaam sai talle ka saatuslikuks. Peagi hakkas Juudas end ka Jeesusest targemaks ja arukamaks pidama. Juudas nägi, et Jeesusel kui inimesel olid sellised võimed, siis ei ole ju normaalne, et Ta laseb kõigel saavutatul kaduda ja jätab kasutamata võimaluse asuda koheselt riiki reaalselt juhtima. See pidi olema selge viga.
Nii hakkaski Juudas üha selgemini nägema oma plaani ja ka oma võimalust! Kui Jeesus laseb end mõnitada riigijuhtide poolt, siis Juudas kui arukas olevus rakendab oskuslikult oma plaani, mille tagajärjel saab ta nii variseride poolse rahalise kompensatsiooni kui ka asetab Jeesuse olukorda, kus Ta lausa peab enda päästmiseks jumalikku väge kasutama ja... avama oma olemuse, et kõik saaksid Teda võtta universumi Kuningana! Kõige selle tulemusena peaks ju isegi Jeesus tunnustama Juudase ettenägelikkust ja selle tänutäheks mis oleks veel loomulikum kui peaministri koht - kõikide jüngrite unistus! - Jeesuse juhitavas valitsuses...
Paraku oleme piiblist lugenud selle plaani läbikukkumist. Me teame, et Juudas tajus nii sügavalt oma lootusetust, et pidi ise endalt elu võtma - ta ei kujutanud ette võimalust, kuidas ta võiks jätkata. Tema plaan kukkus läbi täielikult. Ta lootis saada kasu mõlemalt poolelt - nii Jeesuselt kui ka Tema hukkamõistjatelt. Paraku pidi ta tõdema, et lõpptulemusena ei saanud ta mitte mingit kasu, ainult kahju. Tal ei olnud ühist osa ei Jeesuse ega Tema süüdistajatega. Jeesuse vastu plaanitsetut ei suutnud ta kahetseda, kuid ka Tema hukkamõistjatega ei olnud midagi, mis võiks teda nendegagi ühendadada. Ta oli selleks liiga palju näinud ja mõistnud jumalariigi olemust. Samuti oli ta liiga selgesti mõistnud tolle aegsete usu(riigi)juhtide Jumalast kaugenemist ja laostumist. Ja kõige selle juures tajus ta oma eksimuse suurust Jumala ees, keda lihtsalt positiivse mõtlemisega olematuks ei saanud mõelda...
Tegelikult oli Peetruse olukord vägagi sarnane Juudase omaga. Vähemalt väliselt. Ka Peetruse meelest ei sobinud mitte keegi teine nii hästi Jeesuse tulevase valitsuse peaministriks kui just tema, Peetrus. Kes oli olnud kõige julgem ja kõige agaram? Kes peale Jeesuse oli veel kõndinud vee peal? Kes peale tema armastas Jeesust veel nii tuliselt? Eks Peetrust kindlasti häiris see Johannes... kes ka justkui kujutles, et temaski on väga suur armastus Jeesuse vastu... aga siiski - eks oli ju ka Jeesus pidanud tunnistama, et just Jumala Vaim isiklikult oli Peetrusele suuri saladusi avanud (Mt.16:17). Ja siis veel see tema nimi... Kindlasti ei olnud Peetruse meelest õigemat kandidaati selleks ametiks.
Ometi oli see ka üks vähestest Peetrust ja Juudas ühendavaks lülidest. Kuigi ka Peetrus pidi kirudes ja vandudes Jeesusest lahti ütlema, siis ometi ei olnud see südamest tulev soov. Juudas soovis oma südames teenida Jeesuse vangistamise pealt. Peetruse jaoks selline soov puudus täielikult. Milles oli siis Peetruse plaan? Mida tema taotlus?
Peetrus soovis olla Jeesusega koos, kõiges. Kasvõi surmas. Tema kujutlusse ei mahtunud võimalus olla Jeesusest lahutatud.
" Siis ütleb Jeesus neile: "Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse! Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse." Siis Peetrus kostis ning ütles temale: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" (Mt.26:31-33)
See kõik oligi just selliselt Peetruse sees. Mis oli aga Peetruse probleem? Mida ta mõistis valesti?
"Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!" Aga tema ütles talle: "Issand, ma olen valmis sinuga minema niihästi vangi kui surma!" Kuid ta ütles: "Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!" (Lk.22:31-34)
Peetruse plaan. Juudase plaan oli lihtsalt mõistetav, kuid Peetruse juhtum on palju sügavam. Peetrus tajus nende Jeesuse poolt öeldud sõnade täielikku võimatust. Selline mõte, et ka tema taganeb Jeesusest... see oli võimatu. Ja siis veel see salgamine... Täiesti võimatu, ses tema ju tundis ennast - temas selleks kohta ei olnud. Ometi. Kes neid sõnu kasutas? Jeesus. Kelle kohta? Ka Peetruse kohta käisid need. Oluline seejuures see fakt, et Jeesus ütles neid enne sündmuste toimumist.
Mis oli siis Peetruse probleem? Ta usaldas ennast ja oma sisetunnet rohkem kui... Jumalat.
See olukord on ehk meilegi tuttav. Kindlasti soovib Jumal, et me oleksime oma usus kindlad - kui Tema on meile midagi avanud, siis on see ka kindlasti Tema soov, et me hoiaksime sellest kinni ja ei kahtleks pidevalt. Ta ei soovi, et me loobuks oma usust esimese raskuse ilmnedes. Jumal on andnud meile oma Sõna, et me usuksime Temasse selle kirjutatud sõna kaudu. Ta ei soovi, et kobaksime pimedas ja ei teaks, mida uskuda ja mida mitte.
Samas on siiski olukordi, kus Ta astub ka meie teele ja räägib meile meie probleemist. See on hoopis teine olukord. Meil on kalduvus olla kindlad endis. Jumal soovib aga, et igasugune kindlus meis baseeruks Tema Sõnal. Väga väike on see nüansi erinevus, ometi väga põhimõtteline. Jumal soovib, et meid ei kõigutataks igas õpetuse või rumaluse tuules. Ta soovib, et me oleksime Temas kindlad. Just Temas! Ta soovis, et ka Peetrus ei usaldaks ennast, vaid otsiks kindlust Temas. Jeesus rääkis need sõnad Peetrusele selleks, et Peetrus ei otsiks kindlust/armastust endas, vaid Jumalas.
Ka apostel Paulus kinnistas: nüüd ei ela enam mina, vaid Jeesus Kristus minu sees (Gal.2:20)! Jeesus Kristus Pauluse sees, mitte mingi ebamäärane kindlus mõnes raamatus või põhimõttes. Nii ja ainult nii saab kõik see Temas olev kindlus eksisteerida meis. Meis endis on vaid nõrkused ja kahtlused. Kui me rakendaksime ka kogu oma tahte, siis satume paremal juhtumil olukorda, kuhu see tahe viis Peetruse...
" Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära. Siis ütles Jeesus temale: "Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka! Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteistkümmend leegioni ingleid? " (Mt.26:51-53)
Jeesust tullakse vangistama. Olukord on lootusetu - nende vastas on suur hulk relvastatud sõjamehi. Mis oleks veel loomulikum, kui astuda lahingusse! Ja Peetrusele ei olnud vajadust seda kaks korda ütelda. Siin aga kulmineerub Peetruse probleem - just Jeesus on see, kes keelab tal selliselt võitlusse asumast, sest... Jumala plaan antud olukorras on hoopis teistsugune...
Probleem ei olnud mitte selles, et Peetrus otsustas Jeesust kaitsta, vaid just see, et teda üllatas Jumala plaan. Peetruse sees olev plaan ei olnud kooskõlas Jumala plaaniga. Peetrus oli jätnud tähelepanuta need Jeesuse sõnad, et valmistuda tema ees avanenud uueks olukorraks. Ta oli olnud kindel, et Jeesuse eksis. Nüüd aga...
Kuigi Peetruse plaan oli igati loomulik, ei olnud see vaatamata kõigele Jumala plaaniks. Jumal oli toomas ohvrit meie eest. Tema Poeg pidi surema. Igas teises olukorras olekski saabunud inglite leegionid kurjuse jõudusid vaos hoidma. Antud olukorras aga... pidi kurjus saama võimaluse avada oma kurjad plaanid kõikide ajastute jaoks. Siin ka põhjus, miks antud olukorras ei käinud võitlus mitte selle üle, kellel on rohkem jõudu, vaid selle üle, milliste vahenditega ja millise õigusega keegi opereerib. Kõik kurjuse plaanid pidi läbi valgustatama. Ja Jeesus võttis selle Läbivalgustaja rolli enda peale. Ta andis end vabatahtlikult, samas aga teadlikult sellesse rolli.
Peetruse jaoks tuli see kõik siiski ootamatult. Siin ka põhjus, miks tuleks igat Jumala poolt meile avatud mõtet väga tõsiselt võtta. Selliselt väldime palju ebameeldivaid üllatusi. Nii endi kui ka meie lähedaste jaoks.
Peetruse kogemus kinnitab meile aga üht suurt tõde: kui oleme eksinud, ükskõik kui kohutavalt me end peale seda ka ei tunneks, peame teadma, et oma eksimuse kahetsemine avab meie ees uued võimalused. Juudas ei näinud võimalust kahetsuseks enda sees, ta kahtetses vaid oma ebaõnnestumist ja lõpetas oma elu. Peetrus aga kahetses oma tähelepanematust ja oma uskmatust - tagajärjeks oli uus lootus ja veelgi kindlam usk Temasse, kes ei jäta ühtki oma last häda sisse. Ta soovib aidata ka Sind kõigis sinu võitlustes, ka ebaõnnestumistes ja eksimusteski!
Meil on palju, mida õppida piiblis toodud usukangelastelt - nad kõik on eksinud. Piibel ei peida nende eksimusi meie eest, vaid vastupidi - avab need meile, et saaksime nende kogemusest ammutada uut jõudu ja lootust. Nii sellest, et tajuksime nende eksimuste olemust sellisena nagu see Jumala jaoks on, kuid ka sellest, kuidas Jumal nad sellest välja on toonud. Jumala juures ei ole muutumise varju - Tema on ikka seesama nii eile, täna kui ka homme. Ja oluline seegi, et Tema ei tee vahet ka isikute vahel - Tal ei ole neid, keda Ta päästab ja neid, keda Ta jätaks nende probleemidesse. Peamine on see, kas laseme Tal ennast aidata, või valime Juudase tee ja... kaotame igasugu lootuse.
Järgmises kahes teemas vaatleme Kolgata risti sündmusi ja nende järeldusi tänases.
9. Lunastusplaan <<< >>> 11. Rist - võit või kaotus?
Ilmselt seepärast rakendame sama mustrit ka Jumala plaanide kohta. Siin on aga omad nüansid.
Vaatleme samal aja perioodil toimunud Peetruse ja Juuda kogemust. Mõlemad mehed olid koos Jeesusega viibinud ja seega olnud ka paljude imede tunnistajateks. Samuti olid nad mõlemad kuulnud neid imelisi elusõnu otse Jeesuselt endalt. Jeesus oli neid mõlemaid nimetanud sõpradeks. Ometi paljastas Jeesuse vangistamine nende endi koostatud "head" plaanid. Seejuures on oluline ära märkida ka see, et Juudas oli oma plaani täpsemalt ja pikema aja jooksul koostanud.
Juudas Iskariot. Kes on piiblist sellest Jeesuse jüngrist lugenud, sel on kindlasti oma eelarvamused tema suhtes. Siinkohal tõdeme siiski, et nii Juudasel kui ka Peetrusel oli omad plaanid ja üks ei olnud parem kui teine. Kes oli Juudas? Kui ta oli nii kohutav inimene kellena me täna teda kujutleme, kuidas sai ta jüngrite keskel nii aktiivselt viibida ja tegutseda?
Juudast iseloomustab ehk kõige paremini see, et ta oli ilmselt jüngitest kõige haritum. Siit ka põhjus, miks ta tundis juhtivaid varisere isiklikult kui ka see, miks usaldati tema kätte kõik jüngrite rahaasjad. On lihtne ettekujutada, et Juudas tundis ka ise end kõige eeskujulikuma jüngrina - tema potentsiaal oli kõige suurem. Vähemalt tema enda arvates. Paraku see arusaam sai talle ka saatuslikuks. Peagi hakkas Juudas end ka Jeesusest targemaks ja arukamaks pidama. Juudas nägi, et Jeesusel kui inimesel olid sellised võimed, siis ei ole ju normaalne, et Ta laseb kõigel saavutatul kaduda ja jätab kasutamata võimaluse asuda koheselt riiki reaalselt juhtima. See pidi olema selge viga.
Nii hakkaski Juudas üha selgemini nägema oma plaani ja ka oma võimalust! Kui Jeesus laseb end mõnitada riigijuhtide poolt, siis Juudas kui arukas olevus rakendab oskuslikult oma plaani, mille tagajärjel saab ta nii variseride poolse rahalise kompensatsiooni kui ka asetab Jeesuse olukorda, kus Ta lausa peab enda päästmiseks jumalikku väge kasutama ja... avama oma olemuse, et kõik saaksid Teda võtta universumi Kuningana! Kõige selle tulemusena peaks ju isegi Jeesus tunnustama Juudase ettenägelikkust ja selle tänutäheks mis oleks veel loomulikum kui peaministri koht - kõikide jüngrite unistus! - Jeesuse juhitavas valitsuses...
Paraku oleme piiblist lugenud selle plaani läbikukkumist. Me teame, et Juudas tajus nii sügavalt oma lootusetust, et pidi ise endalt elu võtma - ta ei kujutanud ette võimalust, kuidas ta võiks jätkata. Tema plaan kukkus läbi täielikult. Ta lootis saada kasu mõlemalt poolelt - nii Jeesuselt kui ka Tema hukkamõistjatelt. Paraku pidi ta tõdema, et lõpptulemusena ei saanud ta mitte mingit kasu, ainult kahju. Tal ei olnud ühist osa ei Jeesuse ega Tema süüdistajatega. Jeesuse vastu plaanitsetut ei suutnud ta kahetseda, kuid ka Tema hukkamõistjatega ei olnud midagi, mis võiks teda nendegagi ühendadada. Ta oli selleks liiga palju näinud ja mõistnud jumalariigi olemust. Samuti oli ta liiga selgesti mõistnud tolle aegsete usu(riigi)juhtide Jumalast kaugenemist ja laostumist. Ja kõige selle juures tajus ta oma eksimuse suurust Jumala ees, keda lihtsalt positiivse mõtlemisega olematuks ei saanud mõelda...
Tegelikult oli Peetruse olukord vägagi sarnane Juudase omaga. Vähemalt väliselt. Ka Peetruse meelest ei sobinud mitte keegi teine nii hästi Jeesuse tulevase valitsuse peaministriks kui just tema, Peetrus. Kes oli olnud kõige julgem ja kõige agaram? Kes peale Jeesuse oli veel kõndinud vee peal? Kes peale tema armastas Jeesust veel nii tuliselt? Eks Peetrust kindlasti häiris see Johannes... kes ka justkui kujutles, et temaski on väga suur armastus Jeesuse vastu... aga siiski - eks oli ju ka Jeesus pidanud tunnistama, et just Jumala Vaim isiklikult oli Peetrusele suuri saladusi avanud (Mt.16:17). Ja siis veel see tema nimi... Kindlasti ei olnud Peetruse meelest õigemat kandidaati selleks ametiks.
Ometi oli see ka üks vähestest Peetrust ja Juudas ühendavaks lülidest. Kuigi ka Peetrus pidi kirudes ja vandudes Jeesusest lahti ütlema, siis ometi ei olnud see südamest tulev soov. Juudas soovis oma südames teenida Jeesuse vangistamise pealt. Peetruse jaoks selline soov puudus täielikult. Milles oli siis Peetruse plaan? Mida tema taotlus?
Peetrus soovis olla Jeesusega koos, kõiges. Kasvõi surmas. Tema kujutlusse ei mahtunud võimalus olla Jeesusest lahutatud.
" Siis ütleb Jeesus neile: "Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse! Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse." Siis Peetrus kostis ning ütles temale: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" (Mt.26:31-33)
See kõik oligi just selliselt Peetruse sees. Mis oli aga Peetruse probleem? Mida ta mõistis valesti?
"Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!" Aga tema ütles talle: "Issand, ma olen valmis sinuga minema niihästi vangi kui surma!" Kuid ta ütles: "Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!" (Lk.22:31-34)
Peetruse plaan. Juudase plaan oli lihtsalt mõistetav, kuid Peetruse juhtum on palju sügavam. Peetrus tajus nende Jeesuse poolt öeldud sõnade täielikku võimatust. Selline mõte, et ka tema taganeb Jeesusest... see oli võimatu. Ja siis veel see salgamine... Täiesti võimatu, ses tema ju tundis ennast - temas selleks kohta ei olnud. Ometi. Kes neid sõnu kasutas? Jeesus. Kelle kohta? Ka Peetruse kohta käisid need. Oluline seejuures see fakt, et Jeesus ütles neid enne sündmuste toimumist.
Mis oli siis Peetruse probleem? Ta usaldas ennast ja oma sisetunnet rohkem kui... Jumalat.
See olukord on ehk meilegi tuttav. Kindlasti soovib Jumal, et me oleksime oma usus kindlad - kui Tema on meile midagi avanud, siis on see ka kindlasti Tema soov, et me hoiaksime sellest kinni ja ei kahtleks pidevalt. Ta ei soovi, et me loobuks oma usust esimese raskuse ilmnedes. Jumal on andnud meile oma Sõna, et me usuksime Temasse selle kirjutatud sõna kaudu. Ta ei soovi, et kobaksime pimedas ja ei teaks, mida uskuda ja mida mitte.
Samas on siiski olukordi, kus Ta astub ka meie teele ja räägib meile meie probleemist. See on hoopis teine olukord. Meil on kalduvus olla kindlad endis. Jumal soovib aga, et igasugune kindlus meis baseeruks Tema Sõnal. Väga väike on see nüansi erinevus, ometi väga põhimõtteline. Jumal soovib, et meid ei kõigutataks igas õpetuse või rumaluse tuules. Ta soovib, et me oleksime Temas kindlad. Just Temas! Ta soovis, et ka Peetrus ei usaldaks ennast, vaid otsiks kindlust Temas. Jeesus rääkis need sõnad Peetrusele selleks, et Peetrus ei otsiks kindlust/armastust endas, vaid Jumalas.
Ka apostel Paulus kinnistas: nüüd ei ela enam mina, vaid Jeesus Kristus minu sees (Gal.2:20)! Jeesus Kristus Pauluse sees, mitte mingi ebamäärane kindlus mõnes raamatus või põhimõttes. Nii ja ainult nii saab kõik see Temas olev kindlus eksisteerida meis. Meis endis on vaid nõrkused ja kahtlused. Kui me rakendaksime ka kogu oma tahte, siis satume paremal juhtumil olukorda, kuhu see tahe viis Peetruse...
" Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära. Siis ütles Jeesus temale: "Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka! Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteistkümmend leegioni ingleid? " (Mt.26:51-53)
Jeesust tullakse vangistama. Olukord on lootusetu - nende vastas on suur hulk relvastatud sõjamehi. Mis oleks veel loomulikum, kui astuda lahingusse! Ja Peetrusele ei olnud vajadust seda kaks korda ütelda. Siin aga kulmineerub Peetruse probleem - just Jeesus on see, kes keelab tal selliselt võitlusse asumast, sest... Jumala plaan antud olukorras on hoopis teistsugune...
Probleem ei olnud mitte selles, et Peetrus otsustas Jeesust kaitsta, vaid just see, et teda üllatas Jumala plaan. Peetruse sees olev plaan ei olnud kooskõlas Jumala plaaniga. Peetrus oli jätnud tähelepanuta need Jeesuse sõnad, et valmistuda tema ees avanenud uueks olukorraks. Ta oli olnud kindel, et Jeesuse eksis. Nüüd aga...
Kuigi Peetruse plaan oli igati loomulik, ei olnud see vaatamata kõigele Jumala plaaniks. Jumal oli toomas ohvrit meie eest. Tema Poeg pidi surema. Igas teises olukorras olekski saabunud inglite leegionid kurjuse jõudusid vaos hoidma. Antud olukorras aga... pidi kurjus saama võimaluse avada oma kurjad plaanid kõikide ajastute jaoks. Siin ka põhjus, miks antud olukorras ei käinud võitlus mitte selle üle, kellel on rohkem jõudu, vaid selle üle, milliste vahenditega ja millise õigusega keegi opereerib. Kõik kurjuse plaanid pidi läbi valgustatama. Ja Jeesus võttis selle Läbivalgustaja rolli enda peale. Ta andis end vabatahtlikult, samas aga teadlikult sellesse rolli.
Peetruse jaoks tuli see kõik siiski ootamatult. Siin ka põhjus, miks tuleks igat Jumala poolt meile avatud mõtet väga tõsiselt võtta. Selliselt väldime palju ebameeldivaid üllatusi. Nii endi kui ka meie lähedaste jaoks.
Peetruse kogemus kinnitab meile aga üht suurt tõde: kui oleme eksinud, ükskõik kui kohutavalt me end peale seda ka ei tunneks, peame teadma, et oma eksimuse kahetsemine avab meie ees uued võimalused. Juudas ei näinud võimalust kahetsuseks enda sees, ta kahtetses vaid oma ebaõnnestumist ja lõpetas oma elu. Peetrus aga kahetses oma tähelepanematust ja oma uskmatust - tagajärjeks oli uus lootus ja veelgi kindlam usk Temasse, kes ei jäta ühtki oma last häda sisse. Ta soovib aidata ka Sind kõigis sinu võitlustes, ka ebaõnnestumistes ja eksimusteski!
Meil on palju, mida õppida piiblis toodud usukangelastelt - nad kõik on eksinud. Piibel ei peida nende eksimusi meie eest, vaid vastupidi - avab need meile, et saaksime nende kogemusest ammutada uut jõudu ja lootust. Nii sellest, et tajuksime nende eksimuste olemust sellisena nagu see Jumala jaoks on, kuid ka sellest, kuidas Jumal nad sellest välja on toonud. Jumala juures ei ole muutumise varju - Tema on ikka seesama nii eile, täna kui ka homme. Ja oluline seegi, et Tema ei tee vahet ka isikute vahel - Tal ei ole neid, keda Ta päästab ja neid, keda Ta jätaks nende probleemidesse. Peamine on see, kas laseme Tal ennast aidata, või valime Juudase tee ja... kaotame igasugu lootuse.
Järgmises kahes teemas vaatleme Kolgata risti sündmusi ja nende järeldusi tänases.
9. Lunastusplaan <<< >>> 11. Rist - võit või kaotus?
