10. PEATÜKK - PAABELI TORN
(1.Moosese 9:25-27; 1.Moosese 11:1-9)
(117) Selleks, et uuesti asustada Maa, millelt veeuputus oli hävitanud moraalse rikutuse, oli Jumal hoidnud elus ühe perekonna, Noa pere. Noa kohta oli Jumal öelnud: "Ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled" (1.Ms.7:1). Ometi ilmnes Noa poegade hulgas peagi sama erinevas suunas liikumine nagu oli olnud maailmas enne veeuputust. Seemis, Haamis ja Jaafetis — inimsoo uutes esiisades — ilmnesid iseloomujooned, mis võimendusid nende järeltulijates.
Jumaliku inspiratsiooni mõjul kõneles Noa kolme suure inimrassi ajaloost. Haami järeltulijate kohta ütles ta: "Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendade sulaste sulaseks!" Haami loomuvastane patt näitas, et poeg oli juba enne selle teo sooritamist lakanud austamast isa. Tegu osutas tema iseloomu pahelisusele. Kaananis ja tema järeltulijais ilmnesid patused kalduvused. Pidev patune elu tingis hiljem Jumala nuhtlused.
Seem ja Jaafet suhtusid isasse ja Jumala seadustesse austusega. Selline suundumus tõotas helgemat tulevikku ka nende järeltulijaile. Seemi ja Jaafeti kohta kuulutati: "Kiidetud olgu Jehoova, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane! Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!" Seemist pidi põlvnema Jumala valitud rahvas, Jumala seaduselepingu kandja, kelle keskele sündis tõotatud Lunastaja. Jehoova oli Seemi Jumal. Temast põlvnes Aabraham ning Iisraeli rahvas; siia pidi tulema ka Kristus. "Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!" (Ps.144:15). "Jaafet elagu Seemi telkides." Jaafeti järglased pidid eriliselt osa saama evangeeliumi õnnistustest.
(118) Kaanani järeltulevad sugupõlved langesid üha sügavamale paganlusse. Ehkki prohvetlik needus kuulutas neile orjust, ei hakanud orjapõli peale veel mitme sajandi jooksul. Jumal talus nende patte ja rikutust, kuni nad ületasid jumaliku kannatlikkuse piiri. Siis said neist Seemi ja Jaafeti järeltulijate orjad.
Noa prohvetlik ettekuulutus ei olnud meelevaldne viha või soosingu väljendus. See ei määranud ära tema poegade iseloomu ega saatust. Öeldu näitas vaid, kuhu viib nende poolt valitud eluviis ja nende iseloomu arendamise suund. Jumal väljendas ettekuulutuse kaudu seda, mida Ta teeb neile ja nende järeltulijaile nende iseloomu ja käitumise põhjal. Üldiselt pärivad lapsed oma vaated ja kalduvused vanematelt ning jäljendavad nende eeskuju. Selle tulemusena kannavad lapsed põlvkonnast põlvkonda edasi ka vanemate patte. Haami pahelisus ja aukartusetus ilmnesid tema järeltulijates ning hoidsid neid needuse all paljude sugupõlvede kestel. "Üksainus patune rikub palju head" (Kog.9:18).
Teisalt — Seemi aupaklikkus isa vastu sai rikkalikult tasutud. Tema järglaste hulgas oli palju jumalakartlikke mehi. "Jehoova tunneb laitmatute päevi" ja nende "järeltulev põlv on õnnistuseks!" (Ps.37:18,26). "Ja tea, et Jehoova, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandest põlvest saadik neile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad!" (5.Ms.7:9).
Mõnda aega elasid Noa järeltulijad mägestikus, kuhu laev oli peatuma jäänud. Kui inimeste arv kasvas, tõi usust ärataganemine kaasa eraldumise. Ühed soovisid unustada oma Looja ja vabaneda Tema käsu piirangutest. Nad tundsid, kuidas jumalakartlike kaaslaste õpetused ja eeskuju neid pidevalt pahandasid, seepärast otsustasid nad Jumala kummardajatest eralduda. Nad läksid teele ja jõudsid Sineari tasandikule Eufrati kallastel. Maakoha ilu ja põllumaa viljakus kütkestas ning nad otsustasid sellele tasandikule elama jääda.
Nad hakkasid ehitama linna ja rajama torni, mille kõrgus pidi äratama kogu maailma imetluse. (119) Ühtlasi lootsid nad sellega takistada inimeste elama asumist hajali kogukondadena. Jumal oli käskinud inimestel jaguneda laiali üle kogu maa, et see asustada ja oma valdusse võtta. Paabeli torni ehitajad otsustasid hoida kokku ja rajada ainuriigi, mis hakkaks lõpuks valitsema kogu maailma. Nende linnast pidi saama maailmariigi võimas pealinn, mille hiilgus pidi äratama kogu maailma imetluse ja tegema kuulsaks selle rajajad. Võimas, taevani ulatuv torn pidi saama torni ehitajate tarkuse ja võimu ausambaks ning säilitama nende kuulsuse läbi põlvkondade.
Sineari tasandiku elanikud ei uskunud Jumala tõotust mitte kunagi enam hävitada maad veeuputuse läbi. Paljud neist eitasid üldse Jumala olemasolu ning nimetasid veeuputust kõige tavalisemaks loodusnähtuseks. Teised uskusid küll ühe kõrgema võimu olemasolu ning möönsid, et too oli hävitanud vana maailma vee läbi, kuid nende süda mässas Tema vastu nagu omal ajal Kainil. Ehitatava torniga püüdsid nad end kindlustada võimaliku uue veeuputuse puhuks. Nad arvasid, et oht ei saa neid ähvardada siis, kui nad ehitavad torni palju kõrgemaks veeuputuse tasemest. Kui neil õnnestub jõuda pilvedeni, siis arvasid nad saavat teada ka veeuputuse põhjuse. Kogu ettevõtmine pidi ülistama ettevõtjaid ning võõrutama järeltulevad põlvkonnad Jumalast ja köitma ebajumalateenistuse külge.
Kui torn oli osaliselt valmis, kasutati üht jagu sellest ehitajate eluruumideks, teisi aga kaunistati silmatorkavalt ja pühendati ebajumalatele. Rahvas rõõmustas edu üle, ülistas hõbe- ja kuldjumalaid ning keeras selja taeva ja maa Valitsejale. Kuid äkki jäi nii hoogsalt edenenud töö seisma. Taevast saadetud inglid pidid tegema tühjaks ehitajate töö.
Torn oli kerkinud juba päris kõrgeks ning üleval töötavate meeste hõiked ei kandunud enam torni jalamil töötavate ehitajate kõrvu. Seepärast määrati eri korrustele mehed, kes pidid vahendama tööjuhiseid ja teatama materjalide tellimusi ülalt alla ja alt üles. Sellise informatsiooni edastamise käigus segati äkki kõnekeel ära. Selle tagajärjel telliti materjali, mida ei vajatud või muutusid saadud korraldused lausa (120) vastupidiseks antuile. Tõusis segadus ja pahameel. Kogu töö jäi seisma.
Üksmeelne koostöö muutus võimatuks. Ehitajad ei suutnud mõista arusaamatuse põhjust. Nad süüdistasid vihaselt üksteist. Viimaks lõppes koostöö kakluse ja verevalamisega. Jumala pahameel ilmnes taevast sähvivates välkudes, mis purustasid torni ülemise osa ja paiskasid tükid alla. Inimesed pidid tundma, et taevas on Jumal, kes valitseb.
Seni olid kõik inimesed kõnelnud ühte keelt. Nüüd ühinesid üksteist mõista suutvad inimesed salkadesse ja suundusid laiali eri kanti. "Ja Jehoova pillutas nad sealt üle kogu maailma." See laialipillutamine aitas asustada maailma. Issand viis ellu oma plaani nende vahenditega, millega inimesed olid püüdnud Tema kavatsusi takistada.
Nende jaoks, kes olid Jumalale vastu hakanud, oli see tohutu lüüasaamine! Jumal soovis, et inimesed oleksid viinud endaga maailma erinevatesse osadessa kaasa Jumala tahte tundmise. Nii võinuks Tõe valgus paista tumestamatult kõigile järgnevatele põlvkondadele.
Noa, ustav õigusekuulutaja, elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat, Seem viissada aastat. Seega oli nende järeltulijatel võimalus tutvuda Jumala nõudmistega ning kuulda Jumala käitumisest esiisadega. Uus sugupõlv ei tahtnud neid ebameeldivaid tõdesid kuulda ega Jumalat oma südames kanda. Nüüd, kus keeled olid segatud, oli vähe võimalust suhelda inimestega, kes oleksid võinud neile Jumalast rääkida.
Paabeli torni ehitajad olid nurisenud Jumala vastu. Selle asemel, et meenutada Looja halastust Aadama suhtes ja Tema armulist lepingut Noaga, tundus neile esimese inimpaari Eedenist väljasaatmine ja veeuputuse läbi maailma hävitamine karmusena. Ehkki nad süüdistasid Jumalat meelevaldsuses ja karmuses, olid nad valmis tunnustama julmima türanni valitsust.
Saatan püüdis äratada inimestes põlgust ohvriteenistuse vastu, mis kõneles Kristuse surmast. Pimestanud ebajumalateenistusega rahva meeled, moonutas Saatan ohvri mõtet nii kohutavalt, et inimesed hakkasid ohverdama ebajumalate altaritel isegi oma lapsi. Inimesed, kes pöörasid Jumalale selja, asendasid jumalikud (123) omadused — õigluse, puhtuse ja armastuse — rõhumise, vägivalla ning jõhkrusega.
Paabeli elanikud olid otsustanud rajada Jumalast sõltumatu riigi. Nende seas olid siiski mõned jumalakartlikud mehed, keda jumalakartmatud olid pettusega oma poolele ahvatlenud. Selliste ustavate inimeste pärast viivitas Issand oma nuhtluste täideviimisega ning andis inimestele aega avada oma tegelik olemus. Jumala lapsed püüdsid kaaslasi eksiteelt ära pöörata, kuid rahvas näis täiesti üksmeelselt taevast trotsivat. Kui nende kavatsustele poleks piiri pandud, oleksid nad demoraliseerinud maailma juba selle algetapis.
Nende liidu aluseks oli vastuhakk Jumalale. Nende riik pidi ülistama neid endid. Selles polnud kohta Jumalale ega Tema austamisele. Kui nende plaane poleks katkestatud, oleks nende ühistöö pühkinud kohutava jõuga maa pealt eest õigluse, rahu, õnne ja julgeoleku. Jumala püha, õige ja hea käsu (vt. Ro.7:12) asemele üritasid inimesed seada oma iseka ja julma südame korraldused.
Need, kes kartsid Issandat, anusid, et Jumal sekkuks asjade käiku. Ja "Jehoova tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid." See, et Jumal ajas torni ehitajate eesmärgid nurja ja paiskas ümber nende jultumust tõendava mälestusmärgi, oli halastus maailma suhtes. Halastus oli ka see, et Ta segas ära nende keele ning tõkestas selliselt nende mässuliste plaanide täitumise. Jumal kannatab inimeste rikutusega kaua ning annab neile küllaldaselt võimalusi meelt parandada. Ometi märkab Ta igat kavatsust alahinnata Tema õigust ja püha käsku.
Aeg-ajalt sirutab Ta välja oma valitsuskeppi hoidva käe, et ohjeldada ülekohut. Nii saab vääramatult selgeks, et universumi Looja, kelle tarkus, armastus ja tõde on piiramatud, on taeva ja maa Ülemvalitseja ning et keegi ei saa karistamatult Tema võimu ignoreerida.
Paabeli torni ehitajate plaanid lõppesid häbi ja lüüasaamisega. Nende uhkusele püstitatud mälestusmärgist sai meeletuse mälestusmärk. Ometi kordavad inimesed ikka ja jälle sama viga. Nad tahavad toetuda iseendale ja hülgavad Jumala käsu. Saatan üritas sama taevas. Kain juhindus sellest oma ohvrit tuues.
Ka nüüd on olemas torniehitajad. (124) Uskmatud rajavad niinimetatud teaduslikele järeldustele toetuvaid teooriaid ning hülgavad Jumala ilmutatud Sõna. Nad kritiseerivad jultunult Jumala moraaliseadusi, alahindavad Tema käsku ja ülistavad inimmõistust. Seepärast, "kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!" (Kog.8:11).
Niinimetatud kristlikus maailmas pöörduvad paljud ära Piibli selgetest õpetustest. Nad toetuvad inimlikest arutlustest ja meeldivatest väljamõeldistest koosnevale uskumusele ning õhutavad ka teisi ronima seda torni pidi taevasse. Inimesed kuulavad võlutult ilukõnelejaid, kes õpetavad, et üleastuja ei sure ning inimene pääseb ka ilma Jumala käsule kuuletumata. Kui end Kristuse järelkäijateks tunnistavad inimesed tunnustaksid Jumala moraalimõõdupuud, jõuaksid nad üksmeelele, kuid nii kaua, kui inimlikku tarkust hinnatakse kõrgemaks Jumala Sõnast, valitsevad tülid ja lõhed.
Üksteisele vastukäivate usutunnistuste ja usulahkude suurt segadust tähistatakse tabavalt kujundiga "Baabülon," mida prohvetikuulutus (Ilm.14:8; 18:2) kasutab lõpuaja maailmameelsete koguduste kohta.
Paljud püüavad luua endale taevast rikkuse ja võimu näol. "Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt" (Ps.73:8), tallavad jalge alla inimõigused ja põlgavad jumalikku autoriteeti. Ülbed võivad teatud aja valitseda. Neil võib olla edu kõigis ettevõtmistes, kuid lõppude lõpuks tunnevad nad ainult pettumust ja häda.
Jumala eeluurimiskohtu aeg on käes. Peagi astub Kõigekõrgem alla, et näha, mida inimlapsed on ehitanud. Tema ülemvõim saab ilmsiks kõikidele. Inimeste ülbed rajatised vajuvad kokku. "Jehoova vaatab taevast, Ta näeb kõiki inimlapsi! Oma elamu paigast Ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke... Jehoova rikkus paganate nõu, Ta tegi tühjaks rahvaste mõtted! Jehoova nõu püsib igavesti, Tema südame mõtted põlvest põlve!" (Ps.33:13-14,10-11).
9. peatükk - Loomisnädal <<<
(1.Moosese 9:25-27; 1.Moosese 11:1-9)
(117) Selleks, et uuesti asustada Maa, millelt veeuputus oli hävitanud moraalse rikutuse, oli Jumal hoidnud elus ühe perekonna, Noa pere. Noa kohta oli Jumal öelnud: "Ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled" (1.Ms.7:1). Ometi ilmnes Noa poegade hulgas peagi sama erinevas suunas liikumine nagu oli olnud maailmas enne veeuputust. Seemis, Haamis ja Jaafetis — inimsoo uutes esiisades — ilmnesid iseloomujooned, mis võimendusid nende järeltulijates.
Jumaliku inspiratsiooni mõjul kõneles Noa kolme suure inimrassi ajaloost. Haami järeltulijate kohta ütles ta: "Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendade sulaste sulaseks!" Haami loomuvastane patt näitas, et poeg oli juba enne selle teo sooritamist lakanud austamast isa. Tegu osutas tema iseloomu pahelisusele. Kaananis ja tema järeltulijais ilmnesid patused kalduvused. Pidev patune elu tingis hiljem Jumala nuhtlused.
Seem ja Jaafet suhtusid isasse ja Jumala seadustesse austusega. Selline suundumus tõotas helgemat tulevikku ka nende järeltulijaile. Seemi ja Jaafeti kohta kuulutati: "Kiidetud olgu Jehoova, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane! Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!" Seemist pidi põlvnema Jumala valitud rahvas, Jumala seaduselepingu kandja, kelle keskele sündis tõotatud Lunastaja. Jehoova oli Seemi Jumal. Temast põlvnes Aabraham ning Iisraeli rahvas; siia pidi tulema ka Kristus. "Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!" (Ps.144:15). "Jaafet elagu Seemi telkides." Jaafeti järglased pidid eriliselt osa saama evangeeliumi õnnistustest.
(118) Kaanani järeltulevad sugupõlved langesid üha sügavamale paganlusse. Ehkki prohvetlik needus kuulutas neile orjust, ei hakanud orjapõli peale veel mitme sajandi jooksul. Jumal talus nende patte ja rikutust, kuni nad ületasid jumaliku kannatlikkuse piiri. Siis said neist Seemi ja Jaafeti järeltulijate orjad.
Noa prohvetlik ettekuulutus ei olnud meelevaldne viha või soosingu väljendus. See ei määranud ära tema poegade iseloomu ega saatust. Öeldu näitas vaid, kuhu viib nende poolt valitud eluviis ja nende iseloomu arendamise suund. Jumal väljendas ettekuulutuse kaudu seda, mida Ta teeb neile ja nende järeltulijaile nende iseloomu ja käitumise põhjal. Üldiselt pärivad lapsed oma vaated ja kalduvused vanematelt ning jäljendavad nende eeskuju. Selle tulemusena kannavad lapsed põlvkonnast põlvkonda edasi ka vanemate patte. Haami pahelisus ja aukartusetus ilmnesid tema järeltulijates ning hoidsid neid needuse all paljude sugupõlvede kestel. "Üksainus patune rikub palju head" (Kog.9:18).
Teisalt — Seemi aupaklikkus isa vastu sai rikkalikult tasutud. Tema järglaste hulgas oli palju jumalakartlikke mehi. "Jehoova tunneb laitmatute päevi" ja nende "järeltulev põlv on õnnistuseks!" (Ps.37:18,26). "Ja tea, et Jehoova, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandest põlvest saadik neile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad!" (5.Ms.7:9).
Mõnda aega elasid Noa järeltulijad mägestikus, kuhu laev oli peatuma jäänud. Kui inimeste arv kasvas, tõi usust ärataganemine kaasa eraldumise. Ühed soovisid unustada oma Looja ja vabaneda Tema käsu piirangutest. Nad tundsid, kuidas jumalakartlike kaaslaste õpetused ja eeskuju neid pidevalt pahandasid, seepärast otsustasid nad Jumala kummardajatest eralduda. Nad läksid teele ja jõudsid Sineari tasandikule Eufrati kallastel. Maakoha ilu ja põllumaa viljakus kütkestas ning nad otsustasid sellele tasandikule elama jääda.
Nad hakkasid ehitama linna ja rajama torni, mille kõrgus pidi äratama kogu maailma imetluse. (119) Ühtlasi lootsid nad sellega takistada inimeste elama asumist hajali kogukondadena. Jumal oli käskinud inimestel jaguneda laiali üle kogu maa, et see asustada ja oma valdusse võtta. Paabeli torni ehitajad otsustasid hoida kokku ja rajada ainuriigi, mis hakkaks lõpuks valitsema kogu maailma. Nende linnast pidi saama maailmariigi võimas pealinn, mille hiilgus pidi äratama kogu maailma imetluse ja tegema kuulsaks selle rajajad. Võimas, taevani ulatuv torn pidi saama torni ehitajate tarkuse ja võimu ausambaks ning säilitama nende kuulsuse läbi põlvkondade.
Sineari tasandiku elanikud ei uskunud Jumala tõotust mitte kunagi enam hävitada maad veeuputuse läbi. Paljud neist eitasid üldse Jumala olemasolu ning nimetasid veeuputust kõige tavalisemaks loodusnähtuseks. Teised uskusid küll ühe kõrgema võimu olemasolu ning möönsid, et too oli hävitanud vana maailma vee läbi, kuid nende süda mässas Tema vastu nagu omal ajal Kainil. Ehitatava torniga püüdsid nad end kindlustada võimaliku uue veeuputuse puhuks. Nad arvasid, et oht ei saa neid ähvardada siis, kui nad ehitavad torni palju kõrgemaks veeuputuse tasemest. Kui neil õnnestub jõuda pilvedeni, siis arvasid nad saavat teada ka veeuputuse põhjuse. Kogu ettevõtmine pidi ülistama ettevõtjaid ning võõrutama järeltulevad põlvkonnad Jumalast ja köitma ebajumalateenistuse külge.
Kui torn oli osaliselt valmis, kasutati üht jagu sellest ehitajate eluruumideks, teisi aga kaunistati silmatorkavalt ja pühendati ebajumalatele. Rahvas rõõmustas edu üle, ülistas hõbe- ja kuldjumalaid ning keeras selja taeva ja maa Valitsejale. Kuid äkki jäi nii hoogsalt edenenud töö seisma. Taevast saadetud inglid pidid tegema tühjaks ehitajate töö.
Torn oli kerkinud juba päris kõrgeks ning üleval töötavate meeste hõiked ei kandunud enam torni jalamil töötavate ehitajate kõrvu. Seepärast määrati eri korrustele mehed, kes pidid vahendama tööjuhiseid ja teatama materjalide tellimusi ülalt alla ja alt üles. Sellise informatsiooni edastamise käigus segati äkki kõnekeel ära. Selle tagajärjel telliti materjali, mida ei vajatud või muutusid saadud korraldused lausa (120) vastupidiseks antuile. Tõusis segadus ja pahameel. Kogu töö jäi seisma.
Üksmeelne koostöö muutus võimatuks. Ehitajad ei suutnud mõista arusaamatuse põhjust. Nad süüdistasid vihaselt üksteist. Viimaks lõppes koostöö kakluse ja verevalamisega. Jumala pahameel ilmnes taevast sähvivates välkudes, mis purustasid torni ülemise osa ja paiskasid tükid alla. Inimesed pidid tundma, et taevas on Jumal, kes valitseb.
Seni olid kõik inimesed kõnelnud ühte keelt. Nüüd ühinesid üksteist mõista suutvad inimesed salkadesse ja suundusid laiali eri kanti. "Ja Jehoova pillutas nad sealt üle kogu maailma." See laialipillutamine aitas asustada maailma. Issand viis ellu oma plaani nende vahenditega, millega inimesed olid püüdnud Tema kavatsusi takistada.
Nende jaoks, kes olid Jumalale vastu hakanud, oli see tohutu lüüasaamine! Jumal soovis, et inimesed oleksid viinud endaga maailma erinevatesse osadessa kaasa Jumala tahte tundmise. Nii võinuks Tõe valgus paista tumestamatult kõigile järgnevatele põlvkondadele.
Noa, ustav õigusekuulutaja, elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat, Seem viissada aastat. Seega oli nende järeltulijatel võimalus tutvuda Jumala nõudmistega ning kuulda Jumala käitumisest esiisadega. Uus sugupõlv ei tahtnud neid ebameeldivaid tõdesid kuulda ega Jumalat oma südames kanda. Nüüd, kus keeled olid segatud, oli vähe võimalust suhelda inimestega, kes oleksid võinud neile Jumalast rääkida.
Paabeli torni ehitajad olid nurisenud Jumala vastu. Selle asemel, et meenutada Looja halastust Aadama suhtes ja Tema armulist lepingut Noaga, tundus neile esimese inimpaari Eedenist väljasaatmine ja veeuputuse läbi maailma hävitamine karmusena. Ehkki nad süüdistasid Jumalat meelevaldsuses ja karmuses, olid nad valmis tunnustama julmima türanni valitsust.
Saatan püüdis äratada inimestes põlgust ohvriteenistuse vastu, mis kõneles Kristuse surmast. Pimestanud ebajumalateenistusega rahva meeled, moonutas Saatan ohvri mõtet nii kohutavalt, et inimesed hakkasid ohverdama ebajumalate altaritel isegi oma lapsi. Inimesed, kes pöörasid Jumalale selja, asendasid jumalikud (123) omadused — õigluse, puhtuse ja armastuse — rõhumise, vägivalla ning jõhkrusega.
Paabeli elanikud olid otsustanud rajada Jumalast sõltumatu riigi. Nende seas olid siiski mõned jumalakartlikud mehed, keda jumalakartmatud olid pettusega oma poolele ahvatlenud. Selliste ustavate inimeste pärast viivitas Issand oma nuhtluste täideviimisega ning andis inimestele aega avada oma tegelik olemus. Jumala lapsed püüdsid kaaslasi eksiteelt ära pöörata, kuid rahvas näis täiesti üksmeelselt taevast trotsivat. Kui nende kavatsustele poleks piiri pandud, oleksid nad demoraliseerinud maailma juba selle algetapis.
Nende liidu aluseks oli vastuhakk Jumalale. Nende riik pidi ülistama neid endid. Selles polnud kohta Jumalale ega Tema austamisele. Kui nende plaane poleks katkestatud, oleks nende ühistöö pühkinud kohutava jõuga maa pealt eest õigluse, rahu, õnne ja julgeoleku. Jumala püha, õige ja hea käsu (vt. Ro.7:12) asemele üritasid inimesed seada oma iseka ja julma südame korraldused.
Need, kes kartsid Issandat, anusid, et Jumal sekkuks asjade käiku. Ja "Jehoova tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid." See, et Jumal ajas torni ehitajate eesmärgid nurja ja paiskas ümber nende jultumust tõendava mälestusmärgi, oli halastus maailma suhtes. Halastus oli ka see, et Ta segas ära nende keele ning tõkestas selliselt nende mässuliste plaanide täitumise. Jumal kannatab inimeste rikutusega kaua ning annab neile küllaldaselt võimalusi meelt parandada. Ometi märkab Ta igat kavatsust alahinnata Tema õigust ja püha käsku.
Aeg-ajalt sirutab Ta välja oma valitsuskeppi hoidva käe, et ohjeldada ülekohut. Nii saab vääramatult selgeks, et universumi Looja, kelle tarkus, armastus ja tõde on piiramatud, on taeva ja maa Ülemvalitseja ning et keegi ei saa karistamatult Tema võimu ignoreerida.
Paabeli torni ehitajate plaanid lõppesid häbi ja lüüasaamisega. Nende uhkusele püstitatud mälestusmärgist sai meeletuse mälestusmärk. Ometi kordavad inimesed ikka ja jälle sama viga. Nad tahavad toetuda iseendale ja hülgavad Jumala käsu. Saatan üritas sama taevas. Kain juhindus sellest oma ohvrit tuues.
Ka nüüd on olemas torniehitajad. (124) Uskmatud rajavad niinimetatud teaduslikele järeldustele toetuvaid teooriaid ning hülgavad Jumala ilmutatud Sõna. Nad kritiseerivad jultunult Jumala moraaliseadusi, alahindavad Tema käsku ja ülistavad inimmõistust. Seepärast, "kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!" (Kog.8:11).
Niinimetatud kristlikus maailmas pöörduvad paljud ära Piibli selgetest õpetustest. Nad toetuvad inimlikest arutlustest ja meeldivatest väljamõeldistest koosnevale uskumusele ning õhutavad ka teisi ronima seda torni pidi taevasse. Inimesed kuulavad võlutult ilukõnelejaid, kes õpetavad, et üleastuja ei sure ning inimene pääseb ka ilma Jumala käsule kuuletumata. Kui end Kristuse järelkäijateks tunnistavad inimesed tunnustaksid Jumala moraalimõõdupuud, jõuaksid nad üksmeelele, kuid nii kaua, kui inimlikku tarkust hinnatakse kõrgemaks Jumala Sõnast, valitsevad tülid ja lõhed.
Üksteisele vastukäivate usutunnistuste ja usulahkude suurt segadust tähistatakse tabavalt kujundiga "Baabülon," mida prohvetikuulutus (Ilm.14:8; 18:2) kasutab lõpuaja maailmameelsete koguduste kohta.
Paljud püüavad luua endale taevast rikkuse ja võimu näol. "Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt" (Ps.73:8), tallavad jalge alla inimõigused ja põlgavad jumalikku autoriteeti. Ülbed võivad teatud aja valitseda. Neil võib olla edu kõigis ettevõtmistes, kuid lõppude lõpuks tunnevad nad ainult pettumust ja häda.
Jumala eeluurimiskohtu aeg on käes. Peagi astub Kõigekõrgem alla, et näha, mida inimlapsed on ehitanud. Tema ülemvõim saab ilmsiks kõikidele. Inimeste ülbed rajatised vajuvad kokku. "Jehoova vaatab taevast, Ta näeb kõiki inimlapsi! Oma elamu paigast Ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke... Jehoova rikkus paganate nõu, Ta tegi tühjaks rahvaste mõtted! Jehoova nõu püsib igavesti, Tema südame mõtted põlvest põlve!" (Ps.33:13-14,10-11).
9. peatükk - Loomisnädal <<<
