9. PEATÜKK - LOOMISNÄDAL
(111) Kogu nädalatsükkel, hingamispäev [sabat] sealhulgas, sai alguse loomisest ning on säilinud sellisena läbi kogu Piibli ajaloo. Jumal seadis esimese nädala pikkusemõõduks järgmistele nädalatele, kuni ajastute lõpuni. Nädalas oli ja on alati olnud seitse päeva. Kuus päeva kasutas Jumal loomistööks, seitsmendal Ta hingas. Ta õnnistas seda päeva ning eraldas selle inimestele hingamispäevaks.
Siinail antud käsus kordas Jumal nädalaringi. Andnud käsu: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema," ning selgitanud, mida teha kuue päeva jooksul ja mida jätta tegemata seitsmendal, põhjendab Ta sellist nädalakorraldust nii: "Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle" (2.Ms.20:8-11). See põhjendus kõlab kauni ja mõjuvana siis, kui mõistame, et loomispäevad olid tegelikud 24-tunnised päevad. Iga nädala kuus esimest päeva on antud inimesele tööpäevadeks, kuna Jumal kasutas sama aega kõige esimesest nädalast loomistööks. Seitsmendal päeval aga peab inimene panema töötegemise kõrvale Looja töötegemise lõpetamise mälestuseks.
Oletus, et maailma esimese nädala sündmused kestsid aastatuhandeid, ründab otseselt neljanda käsu aluseid. Seesugune oletus esitab Loojat isikuna, kes nõuab, et inimene peab pidama tavalise pikkusega nädalaringi lõpmata pika perioodi mälestuseks! Jumal ei käitu looduga selliselt. Nimetatud oletus muudab segaseks ja ebamääraseks tõsiasja, mille Jumal on teinud äärmiselt selgeks. Tegemist on niisiis väga salakavala ja seetõttu ka väga ohtliku uskumusega. Sellist hästi maskeeritud pettust usuvad ja õpetavad paljud inimesed, kes tunnistavad end Piiblit uskuvat.
(112) "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!" (Ps.33:6,9). Piibel ei kõnele mingitest pikkadest ajastutest, mille vältel maa oleks aeglaselt kaosest arenenud. Iga loomispäeva kohta ütleb Piibel, et see koosnes õhtust ja hommikust just niisamuti nagu kõigil järgnevail päevil. Iga päeva lõpul on kokkuvõte Looja selle päeva tööst. Esimese nädala kokkuvõtteks on öeldud: "See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi" (1.Ms.2:4). Pole ainsatki vihjet sellele, et loomispäevad oleksid olnud midagi muud kui tavalised päevad. Kokkuvõttev viide taeva ja maa sündimisele ei osuta arenemisele, sest selgelt on öeldud, et need "loodi."
Geoloogid väidavad, et maapõuest leitud tõendid tunnistavad maa palju vanemaks kui Moosese raamatust ilmneb. On avastatud inimeste ja loomade luid, sõjariistu, kivistunud puid ja muud seesugust, mille mõõtmed on palju suuremad kui tänapäeval või viimaste aastatuhandete kestel tuntud esemetel. Selle põhjal oletatakse, et maailmas elasid kaua enne loomisaruandes esitatud aega tänapäevasest palju suuremat kasvu inimesed. Sellised arutlused on mõjutanud ka paljusid Piiblisse uskuvaid inimesi arvama, et loomispäevad olid tohutult pikad, määratlemata perioodid.
Ometi ei suuda geoloogia tõestada Piibli aruandele vastupidist. Need, kes teevad geoloogiliste leidude põhjal selliseid järeldusi, ei arvesta tõsiasjaga, et inimesed, loomad ja puud olid enne veeuputust võrreldamatult suuremad. Nad ei arvesta tohutuid muutusi, mis kaasnesid veeuputusega. Pinnasekihtidest välja kaevatud jäänused osutavad tõepoolest asjaolule, et varem on eksisteerinud teistsugused tingimused, kuid ainult inspireeritud aruanne saab öelda, millal sellised olud valitsesid. Piibli jutustus veeuputusest selgitab seda, mida geoloogia üksi ei saaks kunagi selgitada.
Noa päevil maeti pinnasekihtide alla inimesed, loomad ja puud, mis olid palju kordi suuremad kui praegused. Nende säilmed on tunnistuseks hilisematele sugupõlvedele sellest, et veeuputus hukkas tollased elanikud. Jumala plaani kohaselt peavad sellised avastused kinnitama usku Piibli jumalikku päritollu, kuid tühjade arutluskäikudega teevad inimesed tänapäeval samasuguse vea nagu inimesed enne veeuputust — nad muudavad needuseks selle, mille Jumal on andnud neile kasuks.
(113) Üks Saatana meetod ongi mõjutada inimesi uskuma tema uskumatuid väljamõeldisi. Nii ähmastab ta Jumala selge käsu ja julgustab inimesi mässama jumaliku valitsuse vastu. Tema jõupingutused on sihitud eriliselt neljanda käsu vastu, kuna see osutab selgesti elavale Jumalale, taeva ja maa Loojale.
Läbi aegade on püütud seletada loomistööd looduse enda arenguga. Sellised Piibliga ilmses vastuolus olevad arusaamad levivad üha enam ka kristlaste hulgas. Paljud nimetavad eelkõige Taanieli raamatu ja Ilmutuseraamatu prohvetikuulutusi liiga segasteks, et neid mõista. Ometi tunnustavad samad inimesed tuliselt teadlaste oletusi, mis on Moosese raamatu aruandega vastuolus. Kuivõrd ebaloogiline on väita, et seda, mida Jumal on ilmutanud, on raske mõista, ehkki samas pole raske omaks võtta oletusi selle kohta, mida Tema ei ole ilmutanud.
"Varjatu kuulub Jehoovale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele" (5.Ms.29:28). Jumal pole kunagi rääkinud inimestele, kuidas Ta täpselt loomistööd teostas. Inimlik taip ei suuda tungida Kõigekõrgema saladustesse. Tema loov vägi on niisama mõistetamatu kui Tema olemasolugi.
Jumal on lubanud maailmas edasi areneda nii teadusel kui kunstidel, ent alati, kui end teadlasteks nimetavad inimesed käsitlevad nähtusi ainult inimlikust vaatepunktist, jõuavad nad paratamatult ebaõigetele järeldustele. Me võime mõtiskleda asjade üle, mida Jumala Sõna ei ole ilmutanud, sinnamaani, kus meie teooriad ei lähe vastuollu Piiblis leiduvate faktidega. Need, kes loobuvad Jumala Sõnast ja püüavad panna Tema loomistöö teaduslikele alustele, triivivad ilma kaardi ja kompassita tundmatul ookeanil. Geniaalseimgi inimmeel satub ummikusse, kui teda ei saa juhendada Jumala Sõna. Paljud peavad Piiblis öeldut mitteusaldusväärseks ainult seetõttu, et Looja ja Tema töö on neile nii käsitamatu. Need, kes kahtlevad Vanas ja Uues Testamendis kirjapandu usaldusväärsuses, hakkavad üsna pea kahtlema ka Jumala olemasolus. Kaotanud aga selliselt oma usuankru, paiskuvad nad viimaks uskmatuse karide otsa.
(114) Selliselt toimivad inimesed on kaotanud usu lihtsuse. Nad peaksid otsustavalt uskuma Jumala püha Sõna autoriteeti. Piiblit ei saa lahti mõtestada inimeste teaduslike vaadetega. Inimlik tunnetus pole usaldusväärne juht. Skeptikud, kes loevad Piiblit ainult selleks, et seal öeldut kritiseerida, ei mõista õigesti teadust ja veel vähem jumalikku ilmutust ning võivad seetõttu väita, et nende vahel on vastuolu. Õigesti mõistetuna on teadus ja Piibel omavahel täielikus kooskõlas.
Mooses kirjutas oma tööd Jumala Vaimu juhtimisel ning korrektsed ja põhjendatud geoloogilised teooriad ei väida tõeseks avastusi, mida pole võimalik Moosese poolt kirjapanduga kooskõlastada. Kogu tõde — avaldugu see looduses või Piiblis — on üks tervik.
Jumala Sõna tõstatab palju selliseid probleeme, millele ka suurimad õpetlased ei suuda vastata. Meie tähelepanu juhitakse seesugustele teemadele selleks, et mõistaksime, kui palju on ka argielus seda, mida vahedaimgi surelik mõistus ei suuda täielikult mõista.
Ometi arvavad õpetlased, et nad suudavad mõista Jumala tarkust — seda, mida Ta on teinud või teeb. Üleüldiselt usutakse, et Jumalat piiravad Tema enda seadused. Inimesed kas eitavad Tema olemasolu ja väldivad sellele mõtlemist või arvavad, et nad suudavad selgitada kõike, isegi Tema Vaimu tegevust inimsüdames. Nad ei tunne aukartust Tema nime ees ega tunnusta Tema vägevust. Nad ei usu üleloomulikku ega mõista Jumala seadusi ja Tema piiramatut võimet teostada oma tahet seaduste kaudu.
Tavaliselt tähistatakse mõistega "loodusseadused" seda, mida inimesed on suutnud avastada materiaalset maailma juhtivatest seadustest. Ent kuivõrd piiratud on nende tunnetus ja kui tohutu on valdkond, milles Looja võib tegutseda oma seaduste kohaselt, jäädes surelikule mõistusele täielikult mõistetamatuks!
Paljud õpetavad, et mateerias peitub elujõud — et ainele on antud teatud omadused ning edasi toimib see eneses peituva energia jõul. Nad usuvad, et loodust juhivad seaduspärasused, millesse ka Jumal ei saa sekkuda. Selline arusaam on Jumala Sõnaga vastuolus ja seega väär. Loodus teenib Jumalat. Jumal ei tühista oma seadusi ega tegutse nendega vastuolus, vaid kasutab neid pidevalt oma tööriistadena. Loodus tunnistab aktiivsest mõistusest, mis avaldub loodusseadustes ja nende kaudu. Isa ja Poeg tegutsevad looduses pidevalt. Kristus ütles: "Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!" (Joh.5:17).
(115) Nehemja poolt kirja pandud leviitide laulus olid järgmised sõnad: "Sina, Jehoova oled ainus! Sina oled teinud taevad, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on... Sina annad neile kõigile elu" (ingl. k. viimane lause: "Sina säilitad neid, hoiad neid pidevalt alal." Neh.9:6). Mis puutub sellesse maailma, siis viis Jumal loomistöö siin lõpuni. "Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates" (He.4:3). Kuid Jumal on maailmas pidevalt tegev loodu alalhoidjana. Meie süda lööb ja kopsud töötavad mitte seetõttu, et mehhanism on kord käima pandud ja jätkab käiku oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et kõige eest kannab hoolt Tema, kelles "me elame, liigume ja oleme" (Apt.17:28). Temast kõneleb iga meie hingetõmme ja südamelöök. Maa kannab aasta aasta järel rikkalikku vilja ja jätkab tiirlemist päikese ümber mitte oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et Jumala käsi juhib planeete ning hoiab neid määratud orbiitidel. Tema on see, "kes nende väe viib välja täisarvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!" (Jes.40:26).
Jumala väe mõjul kasvab taimestik, ilmuvad lehed ja õitsevad lilled. Ta "laseb tärgata rohu mägedele" (Ps.147:8). Ta muudab viljakandvaiks orud. "Kõik metsloomad... nõuavad Jumalalt oma toidust." Iga loodolevus, väikseimast putukast inimeseni, sõltub iga päev Jumala ettenägelikust hoolitsusest. Laulja väljendab seda kaunite sõnadega: "Kõik nad ootavad Sind... Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!" (Ps.104:20-21,27-28).
Tema kontrollib oma sõnaga kõiki loodusjõude; Ta katab taeva pilvedega ja annab maale vihma. "Ta annab lund nagu villa, Ta külvab halla nagu tuhka!" (Ps.147:16). "Kui Tema teeb häält, siis on taevas vee kohin, ja Ta tõstab pilved maa äärest, Tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest!" (Jer.10:13).
Jumal on kõige alus. Tõeline teadus on kooskõlas Jumala töödega. Tõeline kasvatus juhib Temale kuuletumisele. Teadus avab meie pilgule uusi imesid; see pürgib kõrgustesse ja tungib uutesse sügavustesse, kuid tõelised avastused pole vastuolus jumaliku ilmutusega. Teadmatuses võidakse küll teadusele apelleerides levitada väärarusaamu Jumalast, kuid looduseraamat ja kirjutatud Sõna valgustavad igat inimlast. (116) Nii juhitakse meid ülistama Loojat ja toetuma arukas usalduses Tema Sõnale.
Piiratud inimmeel ei suuda täielikult haarata Igavese Jumala olemasolu, väge, tarkust ja tegusid. Piiblist loeme: "Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigekõrgema täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad — mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald — mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!" (Iiob.11:7-9). Ka kõige sügavama mõistusega inimesed maa peal ei suuda täielikult mõista Jumalat. Inimesed võivad pidevalt uurida ja aina juurde õppida, kuid ikka laiub ees piiramatu teadmisteväli.
Ometi tunnistab loomistöö Jumala väest ja suurusest. "Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd" (Ps.19:1). Need, kes juhinduvad kirjutatud Sõnast, leiavad, et teadus aitab neil mõista Jumalat. "Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse, kui neid pannakse tähele Tema tegudes maailma loomisest alates" (Ro.1:20).
8. peatükk - Pärast veeuputust <<< >>> 10. peatükk - Paabeli torn
(111) Kogu nädalatsükkel, hingamispäev [sabat] sealhulgas, sai alguse loomisest ning on säilinud sellisena läbi kogu Piibli ajaloo. Jumal seadis esimese nädala pikkusemõõduks järgmistele nädalatele, kuni ajastute lõpuni. Nädalas oli ja on alati olnud seitse päeva. Kuus päeva kasutas Jumal loomistööks, seitsmendal Ta hingas. Ta õnnistas seda päeva ning eraldas selle inimestele hingamispäevaks.
Siinail antud käsus kordas Jumal nädalaringi. Andnud käsu: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema," ning selgitanud, mida teha kuue päeva jooksul ja mida jätta tegemata seitsmendal, põhjendab Ta sellist nädalakorraldust nii: "Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle" (2.Ms.20:8-11). See põhjendus kõlab kauni ja mõjuvana siis, kui mõistame, et loomispäevad olid tegelikud 24-tunnised päevad. Iga nädala kuus esimest päeva on antud inimesele tööpäevadeks, kuna Jumal kasutas sama aega kõige esimesest nädalast loomistööks. Seitsmendal päeval aga peab inimene panema töötegemise kõrvale Looja töötegemise lõpetamise mälestuseks.
Oletus, et maailma esimese nädala sündmused kestsid aastatuhandeid, ründab otseselt neljanda käsu aluseid. Seesugune oletus esitab Loojat isikuna, kes nõuab, et inimene peab pidama tavalise pikkusega nädalaringi lõpmata pika perioodi mälestuseks! Jumal ei käitu looduga selliselt. Nimetatud oletus muudab segaseks ja ebamääraseks tõsiasja, mille Jumal on teinud äärmiselt selgeks. Tegemist on niisiis väga salakavala ja seetõttu ka väga ohtliku uskumusega. Sellist hästi maskeeritud pettust usuvad ja õpetavad paljud inimesed, kes tunnistavad end Piiblit uskuvat.
(112) "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!" (Ps.33:6,9). Piibel ei kõnele mingitest pikkadest ajastutest, mille vältel maa oleks aeglaselt kaosest arenenud. Iga loomispäeva kohta ütleb Piibel, et see koosnes õhtust ja hommikust just niisamuti nagu kõigil järgnevail päevil. Iga päeva lõpul on kokkuvõte Looja selle päeva tööst. Esimese nädala kokkuvõtteks on öeldud: "See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi" (1.Ms.2:4). Pole ainsatki vihjet sellele, et loomispäevad oleksid olnud midagi muud kui tavalised päevad. Kokkuvõttev viide taeva ja maa sündimisele ei osuta arenemisele, sest selgelt on öeldud, et need "loodi."
Geoloogid väidavad, et maapõuest leitud tõendid tunnistavad maa palju vanemaks kui Moosese raamatust ilmneb. On avastatud inimeste ja loomade luid, sõjariistu, kivistunud puid ja muud seesugust, mille mõõtmed on palju suuremad kui tänapäeval või viimaste aastatuhandete kestel tuntud esemetel. Selle põhjal oletatakse, et maailmas elasid kaua enne loomisaruandes esitatud aega tänapäevasest palju suuremat kasvu inimesed. Sellised arutlused on mõjutanud ka paljusid Piiblisse uskuvaid inimesi arvama, et loomispäevad olid tohutult pikad, määratlemata perioodid.
Ometi ei suuda geoloogia tõestada Piibli aruandele vastupidist. Need, kes teevad geoloogiliste leidude põhjal selliseid järeldusi, ei arvesta tõsiasjaga, et inimesed, loomad ja puud olid enne veeuputust võrreldamatult suuremad. Nad ei arvesta tohutuid muutusi, mis kaasnesid veeuputusega. Pinnasekihtidest välja kaevatud jäänused osutavad tõepoolest asjaolule, et varem on eksisteerinud teistsugused tingimused, kuid ainult inspireeritud aruanne saab öelda, millal sellised olud valitsesid. Piibli jutustus veeuputusest selgitab seda, mida geoloogia üksi ei saaks kunagi selgitada.
Noa päevil maeti pinnasekihtide alla inimesed, loomad ja puud, mis olid palju kordi suuremad kui praegused. Nende säilmed on tunnistuseks hilisematele sugupõlvedele sellest, et veeuputus hukkas tollased elanikud. Jumala plaani kohaselt peavad sellised avastused kinnitama usku Piibli jumalikku päritollu, kuid tühjade arutluskäikudega teevad inimesed tänapäeval samasuguse vea nagu inimesed enne veeuputust — nad muudavad needuseks selle, mille Jumal on andnud neile kasuks.
(113) Üks Saatana meetod ongi mõjutada inimesi uskuma tema uskumatuid väljamõeldisi. Nii ähmastab ta Jumala selge käsu ja julgustab inimesi mässama jumaliku valitsuse vastu. Tema jõupingutused on sihitud eriliselt neljanda käsu vastu, kuna see osutab selgesti elavale Jumalale, taeva ja maa Loojale.
Läbi aegade on püütud seletada loomistööd looduse enda arenguga. Sellised Piibliga ilmses vastuolus olevad arusaamad levivad üha enam ka kristlaste hulgas. Paljud nimetavad eelkõige Taanieli raamatu ja Ilmutuseraamatu prohvetikuulutusi liiga segasteks, et neid mõista. Ometi tunnustavad samad inimesed tuliselt teadlaste oletusi, mis on Moosese raamatu aruandega vastuolus. Kuivõrd ebaloogiline on väita, et seda, mida Jumal on ilmutanud, on raske mõista, ehkki samas pole raske omaks võtta oletusi selle kohta, mida Tema ei ole ilmutanud.
"Varjatu kuulub Jehoovale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele" (5.Ms.29:28). Jumal pole kunagi rääkinud inimestele, kuidas Ta täpselt loomistööd teostas. Inimlik taip ei suuda tungida Kõigekõrgema saladustesse. Tema loov vägi on niisama mõistetamatu kui Tema olemasolugi.
Jumal on lubanud maailmas edasi areneda nii teadusel kui kunstidel, ent alati, kui end teadlasteks nimetavad inimesed käsitlevad nähtusi ainult inimlikust vaatepunktist, jõuavad nad paratamatult ebaõigetele järeldustele. Me võime mõtiskleda asjade üle, mida Jumala Sõna ei ole ilmutanud, sinnamaani, kus meie teooriad ei lähe vastuollu Piiblis leiduvate faktidega. Need, kes loobuvad Jumala Sõnast ja püüavad panna Tema loomistöö teaduslikele alustele, triivivad ilma kaardi ja kompassita tundmatul ookeanil. Geniaalseimgi inimmeel satub ummikusse, kui teda ei saa juhendada Jumala Sõna. Paljud peavad Piiblis öeldut mitteusaldusväärseks ainult seetõttu, et Looja ja Tema töö on neile nii käsitamatu. Need, kes kahtlevad Vanas ja Uues Testamendis kirjapandu usaldusväärsuses, hakkavad üsna pea kahtlema ka Jumala olemasolus. Kaotanud aga selliselt oma usuankru, paiskuvad nad viimaks uskmatuse karide otsa.
(114) Selliselt toimivad inimesed on kaotanud usu lihtsuse. Nad peaksid otsustavalt uskuma Jumala püha Sõna autoriteeti. Piiblit ei saa lahti mõtestada inimeste teaduslike vaadetega. Inimlik tunnetus pole usaldusväärne juht. Skeptikud, kes loevad Piiblit ainult selleks, et seal öeldut kritiseerida, ei mõista õigesti teadust ja veel vähem jumalikku ilmutust ning võivad seetõttu väita, et nende vahel on vastuolu. Õigesti mõistetuna on teadus ja Piibel omavahel täielikus kooskõlas.
Mooses kirjutas oma tööd Jumala Vaimu juhtimisel ning korrektsed ja põhjendatud geoloogilised teooriad ei väida tõeseks avastusi, mida pole võimalik Moosese poolt kirjapanduga kooskõlastada. Kogu tõde — avaldugu see looduses või Piiblis — on üks tervik.
Jumala Sõna tõstatab palju selliseid probleeme, millele ka suurimad õpetlased ei suuda vastata. Meie tähelepanu juhitakse seesugustele teemadele selleks, et mõistaksime, kui palju on ka argielus seda, mida vahedaimgi surelik mõistus ei suuda täielikult mõista.
Ometi arvavad õpetlased, et nad suudavad mõista Jumala tarkust — seda, mida Ta on teinud või teeb. Üleüldiselt usutakse, et Jumalat piiravad Tema enda seadused. Inimesed kas eitavad Tema olemasolu ja väldivad sellele mõtlemist või arvavad, et nad suudavad selgitada kõike, isegi Tema Vaimu tegevust inimsüdames. Nad ei tunne aukartust Tema nime ees ega tunnusta Tema vägevust. Nad ei usu üleloomulikku ega mõista Jumala seadusi ja Tema piiramatut võimet teostada oma tahet seaduste kaudu.
Tavaliselt tähistatakse mõistega "loodusseadused" seda, mida inimesed on suutnud avastada materiaalset maailma juhtivatest seadustest. Ent kuivõrd piiratud on nende tunnetus ja kui tohutu on valdkond, milles Looja võib tegutseda oma seaduste kohaselt, jäädes surelikule mõistusele täielikult mõistetamatuks!
Paljud õpetavad, et mateerias peitub elujõud — et ainele on antud teatud omadused ning edasi toimib see eneses peituva energia jõul. Nad usuvad, et loodust juhivad seaduspärasused, millesse ka Jumal ei saa sekkuda. Selline arusaam on Jumala Sõnaga vastuolus ja seega väär. Loodus teenib Jumalat. Jumal ei tühista oma seadusi ega tegutse nendega vastuolus, vaid kasutab neid pidevalt oma tööriistadena. Loodus tunnistab aktiivsest mõistusest, mis avaldub loodusseadustes ja nende kaudu. Isa ja Poeg tegutsevad looduses pidevalt. Kristus ütles: "Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!" (Joh.5:17).
(115) Nehemja poolt kirja pandud leviitide laulus olid järgmised sõnad: "Sina, Jehoova oled ainus! Sina oled teinud taevad, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on... Sina annad neile kõigile elu" (ingl. k. viimane lause: "Sina säilitad neid, hoiad neid pidevalt alal." Neh.9:6). Mis puutub sellesse maailma, siis viis Jumal loomistöö siin lõpuni. "Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates" (He.4:3). Kuid Jumal on maailmas pidevalt tegev loodu alalhoidjana. Meie süda lööb ja kopsud töötavad mitte seetõttu, et mehhanism on kord käima pandud ja jätkab käiku oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et kõige eest kannab hoolt Tema, kelles "me elame, liigume ja oleme" (Apt.17:28). Temast kõneleb iga meie hingetõmme ja südamelöök. Maa kannab aasta aasta järel rikkalikku vilja ja jätkab tiirlemist päikese ümber mitte oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et Jumala käsi juhib planeete ning hoiab neid määratud orbiitidel. Tema on see, "kes nende väe viib välja täisarvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!" (Jes.40:26).
Jumala väe mõjul kasvab taimestik, ilmuvad lehed ja õitsevad lilled. Ta "laseb tärgata rohu mägedele" (Ps.147:8). Ta muudab viljakandvaiks orud. "Kõik metsloomad... nõuavad Jumalalt oma toidust." Iga loodolevus, väikseimast putukast inimeseni, sõltub iga päev Jumala ettenägelikust hoolitsusest. Laulja väljendab seda kaunite sõnadega: "Kõik nad ootavad Sind... Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!" (Ps.104:20-21,27-28).
Tema kontrollib oma sõnaga kõiki loodusjõude; Ta katab taeva pilvedega ja annab maale vihma. "Ta annab lund nagu villa, Ta külvab halla nagu tuhka!" (Ps.147:16). "Kui Tema teeb häält, siis on taevas vee kohin, ja Ta tõstab pilved maa äärest, Tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest!" (Jer.10:13).
Jumal on kõige alus. Tõeline teadus on kooskõlas Jumala töödega. Tõeline kasvatus juhib Temale kuuletumisele. Teadus avab meie pilgule uusi imesid; see pürgib kõrgustesse ja tungib uutesse sügavustesse, kuid tõelised avastused pole vastuolus jumaliku ilmutusega. Teadmatuses võidakse küll teadusele apelleerides levitada väärarusaamu Jumalast, kuid looduseraamat ja kirjutatud Sõna valgustavad igat inimlast. (116) Nii juhitakse meid ülistama Loojat ja toetuma arukas usalduses Tema Sõnale.
Piiratud inimmeel ei suuda täielikult haarata Igavese Jumala olemasolu, väge, tarkust ja tegusid. Piiblist loeme: "Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigekõrgema täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad — mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald — mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!" (Iiob.11:7-9). Ka kõige sügavama mõistusega inimesed maa peal ei suuda täielikult mõista Jumalat. Inimesed võivad pidevalt uurida ja aina juurde õppida, kuid ikka laiub ees piiramatu teadmisteväli.
Ometi tunnistab loomistöö Jumala väest ja suurusest. "Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd" (Ps.19:1). Need, kes juhinduvad kirjutatud Sõnast, leiavad, et teadus aitab neil mõista Jumalat. "Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse, kui neid pannakse tähele Tema tegudes maailma loomisest alates" (Ro.1:20).
8. peatükk - Pärast veeuputust <<< >>> 10. peatükk - Paabeli torn
