4. JUMALALE PÜHENDUMINE
(43) Jumala tõotus kõlab: «Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest» (Jer.29,13). Selleks, et esile tuua muutust, mis taastaks meis Jumala kuju, peab kogu süda Temale alistuma. Oma olemuselt oleme Jumalast võõrdunud. Püha Vaim kirjeldab antud olukorda järgmiselt: «Surnud oma üleastumistes ja pattudes,» «pea on päris haige ja süda täiesti põdur,» «ei ole midagi tervet.» Me oleme kõvasti kinni Saatana püünistes, «kes on nad kinni võtnud täitma tema tahtmist» (Ef.2,1; Jes.1,5.6; 2.Tim.2,26). Jumal soovib meid parandada ja vabastada. Kuna see aga nõuab täielikku ümberkujundamist, kogu meie olemuse uuendamist, siis peame Temale täielikult alistuma.
Võitlus oma mina vastu on lahingutest suurim, mis kunagi peetud on. Süda aga, enne kui see uueks ja pühaks saab, peab alistuma Jumalale.
Jumala valitsus ei ole rajatud pimedale alistumisele, nagu Saatan seda näidata püüab. See rajaneb mõistusele ja südametunnistusele. «Tulge nüüd ja seletagem isekeskis» (Jes.1,18). Nii kõlab Looja kutse loodolevustele. Jumal ei ignoreeri oma loodolevuste tahet, kuid Ta ei saa ka vastu võtta austust, mida pole osutatud hea meelega ja mõistvalt. Sunnitud alistumine takistaks mõistuse ja iseloomu tõelist arenemist ning muudaks inimese vaid robotiks. See pole aga Looja eesmärk. Jumal soovib, et inimene, looduse kroon, jõuaks oma arenguastmelt nii kõrgele kui üldse võimalik on. Ta kirjeldab õnnistuse kõrgust, kuhu Ta meid oma armu läbi viia tahab. Soovides meis oma tahet esile tuua, kutsub Ta meid end Temale ära andma. Jääb vaid otsustada kas me tahame patuorjusest vabaneda, et siis osa saada Jumala laste aulisest vabadusest.
(44) Andes end Jumalale, peame kindlasti loovutama kõik selle, mis meid Temast võiks lahutada. Sellepärast ütleb Õnnistegija: «Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla minu jünger» (Luk.14,33). Loobuda tuleb kõigest mis meie südant Jumalast eemale võiks viia. Paljudele on ebajumalaks mammon — maine vara. Rahaarmastus, rikkuse ihaldamine on kullast ahel, mis köidab meid Saatana külge. Teine klass inimesi jumaldab kuulsust ja ilmalikku au. Kolmandate ebajumal on omakasupüüdlik, muretu ja kohustustest vaba elu. Need orjuse köidikud tuleb aga purustada. Me ei saa olla osalt Issanda, osalt maailma omad. Me ei saa olla Jumala lapsed, kui me pole seda täielikult.
On neid, kes tunnistavad, et nad teenivad Jumalat, samal ajal aga loodavad oma jõupingutustega Tema käske täita, õiget iseloomu kujundada ja päästmist kindlustada. Nende südameid pole liigutanud Kristuse armastuse sügav tunnetus. Nad püüavad täita kristliku elu kohustusi tingimusena, mida Jumal neilt taevasse saamiseks nõuab. Sellisel religioonil pole mingit väärtust. Kui Kristus elab südames, täitub hing Tema armastusest ja osaduse rõõmust ning hoidub Tema lähedale. Teda vaadeldes asub oma mina asemele Kristuse armastus. Need, kes tunnevad Jumala sundivat armastust, ei küsi, kui vähe võiks Jumalale pühenduda, nii et Tema nõudeid veel rahuldada. Nad ei püüa teada saada, missugune on madalaim nõutud tase, vaid taotlevad oma Lunastaja tahtele täielikku kuulekust. Tõsise sooviga loovutavad nad kõik ja ilmutavad huvi, mis on vastav etteseatud eesmärgi väärtusele. Kristusest tunnistamine ilma sügava armastuseta on vaid tühi jutt, kuiv formaalsus, raske orjus.
(45) Kuidas sa tunned, kas Kristusele täielik alistumine on liiga suur ohver? Esita endale küsimus: «Mida on Kristus minu eest maksnud?» Jumala Poeg andis meie lunastamiseks kõik: elu, armastuse, kannatuse. Ning kas meie, kes me seda armastust ei vääri, ei tahaks anda Talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud Tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid päästetud on. Kas me võime vaadata Temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla Tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Pidades silmas au Issanda lõputut alandamist, kas me nuriseme veel, et võime igavesse ellu minna ainult läbi võitluse ja enesesalgamise?
Paljude uhke süda küsib: «Miks on vaja patukahetsust ja alandumist enne, kui Jumal mind vastu võtab?» Ma osutan Kristusele: Ta oli patuta — veel enam — Ta oli taeva Vürst, kuid sai ometi patuks inimsoo eest. «Teda on üleastujate hulka arvatud. Tema kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest» (Jes.53,12).
(46) Kui me anname ära kõik, mida me siis tegelikult loovutame? Patuga roojastatud südame, et Jeesus selle oma verega puhtaks teeks ja oma võrratu armastusega lunastaks. Kuid ometi arvavad inimesed, et seda on raske loovutada. Mul on häbi seda kuulda, häbi sellest kirjutada!
Jumal ei nõua loobumist sellest, mis meile kasuks tuleb. Kõige oma tegevuse juures peab Ta silmas oma laste heaolu. Mõistku kõik, kes ei ole veel Kristust valinud, et Tal on meile pakkuda midagi sootuks paremat. Inimene, kes mõtleb ja töötab Jumala tahte vastu, teeb oma hingele suurimat ülekohut. Tema poolt keelatud teel ei ole võimalik tõelist rõõmu leida. Jumal teab, mis on kõige parem ja teeb plaane oma loodolevuste heaks. Üleastumise tee on aga õnnetuse ja hävingu tee.
Ekslik on mõelda, et Jumalale meeldib näha oma lapsi kannatamas. Kogu taevas on huvitatud inimese õnnest. Taevane Isa ei sulge ühelegi oma loodolevustest rõõmude teed. Jumalikud eeskirjad kutsuvad vältima vaid sellist eneserahuldamise teed, mis toob kannatusi ja pettumusi ning sulgeb ukse õnnele, ukse taevasse. Maailma Lunastaja võtab inimesed vastu, nii nagu nad on, kõigi puuduste ja nõrkustega. Lisaks sellele, et Ta puhastab pattudest ning toob lepituse oma verega, rahuldab Ta ka kõigi nende südameigatsused, kes on valmis Tema iket ja koormat kandma. Jeesus tahab anda rahu kõigile, kes tulevad Tema juurde eluleiva pärast, ja nõuab ainult nende kohustuste täitmist, mis juhivad taevase rõõmu kõrgustesse, kuhu sõnakuulmatu iialgi ei jõua. Tõeline ja õnnelik elu tähendab omada südames Kristust, au lootust.
(47) Paljud küsivad: «Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?» Sa soovid end Temale ära anda, aga moraalne jõud on nõrk. Olles kahtluste köidikuis, valitsevad sind patuse elu harjumused. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda juhtida oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Tõotuste murdmine on nõrgestanud sinu usaldust enda siirusesse ja kutsunud esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Ometi ei tarvitse meelt heita. Sa pead mõistma, mida tähendab õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud — otsustusvõime, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on aga seda kasutada. Sa ei saa oma südant muuta, sa ei saa seda oma jõuga Jumalale pühendada, aga sa võid teha otsuse Teda teenida, pühendades Talle oma tahte. Siis töötab Tema sinus ja sa tahad ning teed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu mõju alla. Sinu kiindumused koonduvad Temasse ja su mõtted viiakse Temaga kooskõlla.
Soov headuse ja pühaduse kättesaamiseks on õige, aga kui see jääb vaid sooviks, siis pole sellest midagi kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei jõua selleni, et oma tahte Jumalale alistaksid. Nad ei otsusta kristlaseks saada praegu. (48) Tahet õigesti rakendades võib sinu elus toimuda täielik muudatus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end Tema jõuga, mis on kõigi vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et kindlana püsida ja nõnda pideva alistumisega Jumalale oled võimeline elama uut elu, usuelu.
(43) Jumala tõotus kõlab: «Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest» (Jer.29,13). Selleks, et esile tuua muutust, mis taastaks meis Jumala kuju, peab kogu süda Temale alistuma. Oma olemuselt oleme Jumalast võõrdunud. Püha Vaim kirjeldab antud olukorda järgmiselt: «Surnud oma üleastumistes ja pattudes,» «pea on päris haige ja süda täiesti põdur,» «ei ole midagi tervet.» Me oleme kõvasti kinni Saatana püünistes, «kes on nad kinni võtnud täitma tema tahtmist» (Ef.2,1; Jes.1,5.6; 2.Tim.2,26). Jumal soovib meid parandada ja vabastada. Kuna see aga nõuab täielikku ümberkujundamist, kogu meie olemuse uuendamist, siis peame Temale täielikult alistuma.
Võitlus oma mina vastu on lahingutest suurim, mis kunagi peetud on. Süda aga, enne kui see uueks ja pühaks saab, peab alistuma Jumalale.
Jumala valitsus ei ole rajatud pimedale alistumisele, nagu Saatan seda näidata püüab. See rajaneb mõistusele ja südametunnistusele. «Tulge nüüd ja seletagem isekeskis» (Jes.1,18). Nii kõlab Looja kutse loodolevustele. Jumal ei ignoreeri oma loodolevuste tahet, kuid Ta ei saa ka vastu võtta austust, mida pole osutatud hea meelega ja mõistvalt. Sunnitud alistumine takistaks mõistuse ja iseloomu tõelist arenemist ning muudaks inimese vaid robotiks. See pole aga Looja eesmärk. Jumal soovib, et inimene, looduse kroon, jõuaks oma arenguastmelt nii kõrgele kui üldse võimalik on. Ta kirjeldab õnnistuse kõrgust, kuhu Ta meid oma armu läbi viia tahab. Soovides meis oma tahet esile tuua, kutsub Ta meid end Temale ära andma. Jääb vaid otsustada kas me tahame patuorjusest vabaneda, et siis osa saada Jumala laste aulisest vabadusest.
(44) Andes end Jumalale, peame kindlasti loovutama kõik selle, mis meid Temast võiks lahutada. Sellepärast ütleb Õnnistegija: «Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla minu jünger» (Luk.14,33). Loobuda tuleb kõigest mis meie südant Jumalast eemale võiks viia. Paljudele on ebajumalaks mammon — maine vara. Rahaarmastus, rikkuse ihaldamine on kullast ahel, mis köidab meid Saatana külge. Teine klass inimesi jumaldab kuulsust ja ilmalikku au. Kolmandate ebajumal on omakasupüüdlik, muretu ja kohustustest vaba elu. Need orjuse köidikud tuleb aga purustada. Me ei saa olla osalt Issanda, osalt maailma omad. Me ei saa olla Jumala lapsed, kui me pole seda täielikult.
On neid, kes tunnistavad, et nad teenivad Jumalat, samal ajal aga loodavad oma jõupingutustega Tema käske täita, õiget iseloomu kujundada ja päästmist kindlustada. Nende südameid pole liigutanud Kristuse armastuse sügav tunnetus. Nad püüavad täita kristliku elu kohustusi tingimusena, mida Jumal neilt taevasse saamiseks nõuab. Sellisel religioonil pole mingit väärtust. Kui Kristus elab südames, täitub hing Tema armastusest ja osaduse rõõmust ning hoidub Tema lähedale. Teda vaadeldes asub oma mina asemele Kristuse armastus. Need, kes tunnevad Jumala sundivat armastust, ei küsi, kui vähe võiks Jumalale pühenduda, nii et Tema nõudeid veel rahuldada. Nad ei püüa teada saada, missugune on madalaim nõutud tase, vaid taotlevad oma Lunastaja tahtele täielikku kuulekust. Tõsise sooviga loovutavad nad kõik ja ilmutavad huvi, mis on vastav etteseatud eesmärgi väärtusele. Kristusest tunnistamine ilma sügava armastuseta on vaid tühi jutt, kuiv formaalsus, raske orjus.
(45) Kuidas sa tunned, kas Kristusele täielik alistumine on liiga suur ohver? Esita endale küsimus: «Mida on Kristus minu eest maksnud?» Jumala Poeg andis meie lunastamiseks kõik: elu, armastuse, kannatuse. Ning kas meie, kes me seda armastust ei vääri, ei tahaks anda Talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud Tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid päästetud on. Kas me võime vaadata Temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla Tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Pidades silmas au Issanda lõputut alandamist, kas me nuriseme veel, et võime igavesse ellu minna ainult läbi võitluse ja enesesalgamise?
Paljude uhke süda küsib: «Miks on vaja patukahetsust ja alandumist enne, kui Jumal mind vastu võtab?» Ma osutan Kristusele: Ta oli patuta — veel enam — Ta oli taeva Vürst, kuid sai ometi patuks inimsoo eest. «Teda on üleastujate hulka arvatud. Tema kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest» (Jes.53,12).
(46) Kui me anname ära kõik, mida me siis tegelikult loovutame? Patuga roojastatud südame, et Jeesus selle oma verega puhtaks teeks ja oma võrratu armastusega lunastaks. Kuid ometi arvavad inimesed, et seda on raske loovutada. Mul on häbi seda kuulda, häbi sellest kirjutada!
Jumal ei nõua loobumist sellest, mis meile kasuks tuleb. Kõige oma tegevuse juures peab Ta silmas oma laste heaolu. Mõistku kõik, kes ei ole veel Kristust valinud, et Tal on meile pakkuda midagi sootuks paremat. Inimene, kes mõtleb ja töötab Jumala tahte vastu, teeb oma hingele suurimat ülekohut. Tema poolt keelatud teel ei ole võimalik tõelist rõõmu leida. Jumal teab, mis on kõige parem ja teeb plaane oma loodolevuste heaks. Üleastumise tee on aga õnnetuse ja hävingu tee.
Ekslik on mõelda, et Jumalale meeldib näha oma lapsi kannatamas. Kogu taevas on huvitatud inimese õnnest. Taevane Isa ei sulge ühelegi oma loodolevustest rõõmude teed. Jumalikud eeskirjad kutsuvad vältima vaid sellist eneserahuldamise teed, mis toob kannatusi ja pettumusi ning sulgeb ukse õnnele, ukse taevasse. Maailma Lunastaja võtab inimesed vastu, nii nagu nad on, kõigi puuduste ja nõrkustega. Lisaks sellele, et Ta puhastab pattudest ning toob lepituse oma verega, rahuldab Ta ka kõigi nende südameigatsused, kes on valmis Tema iket ja koormat kandma. Jeesus tahab anda rahu kõigile, kes tulevad Tema juurde eluleiva pärast, ja nõuab ainult nende kohustuste täitmist, mis juhivad taevase rõõmu kõrgustesse, kuhu sõnakuulmatu iialgi ei jõua. Tõeline ja õnnelik elu tähendab omada südames Kristust, au lootust.
(47) Paljud küsivad: «Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?» Sa soovid end Temale ära anda, aga moraalne jõud on nõrk. Olles kahtluste köidikuis, valitsevad sind patuse elu harjumused. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda juhtida oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Tõotuste murdmine on nõrgestanud sinu usaldust enda siirusesse ja kutsunud esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Ometi ei tarvitse meelt heita. Sa pead mõistma, mida tähendab õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud — otsustusvõime, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on aga seda kasutada. Sa ei saa oma südant muuta, sa ei saa seda oma jõuga Jumalale pühendada, aga sa võid teha otsuse Teda teenida, pühendades Talle oma tahte. Siis töötab Tema sinus ja sa tahad ning teed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu mõju alla. Sinu kiindumused koonduvad Temasse ja su mõtted viiakse Temaga kooskõlla.
Soov headuse ja pühaduse kättesaamiseks on õige, aga kui see jääb vaid sooviks, siis pole sellest midagi kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei jõua selleni, et oma tahte Jumalale alistaksid. Nad ei otsusta kristlaseks saada praegu. (48) Tahet õigesti rakendades võib sinu elus toimuda täielik muudatus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end Tema jõuga, mis on kõigi vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et kindlana püsida ja nõnda pideva alistumisega Jumalale oled võimeline elama uut elu, usuelu.
