"Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajustuteni." (Ilm.5:13)
VALEPROHVETID ?
"Ja kui Ta Õlimäel istus, astusid jüngrid tema juure isepäinis ja ütlesid: "Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailma-ajastu lõpetuse tunnus?" Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Katsuge, et keegi teid ei eksita! Sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid... Kui siis keegi teile ütleb: Vaata, siin on Kristus! või: Vaata seal! ärge uskuge. Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid. Vaata, ma olen teile seda ette ütelnud! (Mt.24:3-5; 23-25)
Jeesus on jüngritega Õlimäel ja jüngrid küsivad Jeesuse teise tulemise märkide kohta. Esmalt tõdeme, et Jeesus ei kinnitanud seda tänapäeval nii tuntud arusaama nagu ei oleks Tema tulemise aega võimalik märgata või mõista.
Jeesus on jüngritega Õlimäel ja jüngrid küsivad Jeesuse teise tulemise märkide kohta. Esmalt tõdeme, et Jeesus ei kinnitanud seda tänapäeval nii tuntud arusaama nagu ei oleks Tema tulemise aega võimalik märgata või mõista.
Teisalt aga... alustas Ta väitega:"Katsuge, et keegi teid ei eksita!"
Valeprohvet ei ole lihtsalt vale prohvet. Küsimus ei ole inimeses (antud juhtumil siis lihtsalt vales inimeses), kes oma sõnumit edastab, vaid probleem on just sõnumis. Edasi Jeesus jätkab, et "paljud tulevad Tema nime all"(!). See on järgmine oluline detail - ei piisa Jeesuse nime mainimisest, et kuulutus oleks õige. Antud juhtumil viitab Jeesus suurele võitlusele Tema ja Saatana (langenud ingli) vahel. Ja see võitlus ei ole selline kaunis muistne mõistujutt, millest paremal juhul võiks ehk mõne olulise mõtte leida, vaid see ongi reaalne võitlus kahe vastandliku väe vahel.
Vaatame siinkohal mõnda valekuulutust ja püüame mõista, milles seisneb nende eksimus ja mis võiks olla see kahju, kui me neid usuksime.
1. John N. Darby esitles 19. sajandil arusaama, et Kristuse teine tulemine koosneb kahest staadiumist ja alates sellest ajast on see idee protestantide seas laialt levinud. Selle kontseptsiooni esimene staadium tähendab salajast äravõtmist, kui kõik tõelised kristlased võetakse üles Kristuse juurde. Ja teine tulemine on seitse aastat hiljem, mil Kristus tuleb, et valitseda maa peal 1000 aastat.
2. Ameeriklane David G. kuulutab, et alates 23.septebrist 2015 läks Jumala kohtumõistmine üle elavatelt surnutele ja 2019. a. kevadel algab kõikide selle maailma elanike jaoks lõplik kohtumõistmise faas.
3. Ja siis veel üks üpris laialt levinud arusaam, et Jeesus ongi juba (salaja) tulnud - Tema tulekut ei ole vaja enam pingsalt oodata. Edasi saab minna vaid paremaks.
Kordame siis uuesti - kõik need on Jeesuse teise tulemise kontekstis esitatud valed väited (lihtsalt mõningad paljudest).
Siit tekib aga loogiline küsimus: kuidas saab väita, et need kuulutused on kindlasti valed? Kuidas üldse saab väita, et miski on õige ja miski on vale? Eriti just tänasel ajastul, kus õige ja vale tundub olevat nii suhteline.
Me oleme harjunud lähtuma sellest, et kui midagi meile meeldib või sobib, siis järelikult on see hea ja igati õige. Eks siin oleneb ka millest konkreetselt räägime. On tõesti asju, mida võime vabalt oma enesetunde alusel otsustada. Samas on teisi teemasid, mis ei ole meie määrata, mis eksisteerivad meist sõltumatult. Näiteks kas Maa tiirleb ümber Päikese või vastupidi. Meile võiks küll meeldida mõte, et Maa on lapik ja kõik see, mida taevas näeme, see tiirleb ümber meie. Ometi meie mõtlemine ei muuda reaalsust meie ümber... sest see nn. laiem reaalsus meie ümber pärineb sellest, kuidas Jumal on selle loonud.
Selleks aga, et mõista Jumala mõtteid, tuleks avada piibel ja uurida sealt, mida Tema on lasknud kirja panna ühe või teise teema kohta.
"Piibel on imeline raamat. See on ajalugu, mis avab meie ees möödunud ajastud. Piiblita oleksime me möödaläinud ajaloo osas jäänud oletuste ja väljamõeldiste meelevalda. Piibli prohvetikuulutused avavad meie pilgule ka tuleviku. Jumala Sõna heidab kõrvale katte lunastusplaanilt, näitab teed, mille kaudu võime pääseda igavesest surmast ja saada igavese elu” (Ellen G. White, ajakirjas Bible Echo, 1. oktoober 1892).
Mida räägib piibel meile prohvetitest (ehk siis tuleviku kuulutajatest)?
"Ja Jehoova ütles:"Kuulge ometi mu sõnu! Kui teie hulgas on prohvet, siis ma ilmutan ennast temale nägemuses, räägin temaga unenäos." (4.Mo.12:6)
"Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!" (Aamos 3:7).
"Aga prohveti läbi tõi Issand Iisraeli Egiptusest ära ja prohveti läbi hoidis ta teda“ (Ho.12:14).
Läbi terve Pühakirja näeme Issandat rääkimas oma rahvaga oma prohvetite kaudu. Kogu Piibel ise on nende prohvetite töö vili, sisaldades Jumalalt neile edastatud sõnumeid. Sõltumata nende erinevast päritolust ja haridusest, kasutas Issand meiesuguseid tavalisi inimesi edastamaks oma sõnumeid, mida tänase päevani pea igas maailma riigis kuulutatakse kuni aegade lõpuni. Seega. Jumal räägib meiega oma prohvetite kaudu. Ja samas peame ka tõdema, et kõik piiblis toodud prohvetid on tõesti olnud nagu meie - tavalised ekslikud inimesed. Eriliseks on teinud neid aga nende Saatja ja Temalt saadud sõnum.
Siit aga jõuame esimese probleemini - inimesel võib aga vägagi kergesti tekkida soov Jumala kõikvõimast autoriteeti kasutades ennast teistest paremaks pidama hakata, ennast ülendama hakata. See on ju tegelikult kogu variserluse probleemi sügavam olemus.
Mooses ja Aaron muutsid jumalikus väes vaarao ees kepi maoks (2.Mo.7:10), Niiluse vee vereks (2.Mo.7:20) ja katsid Niilusest väljunud
konnadega kogu Egiptuse (2.Mo.8:6), kuid saatanlikus väes suutsid Egiptuse võlurid teha sedasama. Ometi, peale kolmandat nuhtlust polnud Egiptuse maagid võimelised Jumala imetegusid järele tegema. See õpetab meile kaht asja:
1. Saatan suudab teha imesid, mis näivad olevat sama ehtsad.
2. Saatan saab tegutseda üksnes Jumala poolt lubatud piirides. Vale-vaimuannid ei ole lihtsalt Jumala tõeliste andide moonutamine, vaid võivad näiliselt olla täpselt samasugused. Ometi nad pärinevad ühest teisest allikast – Saatanalt.
Jeesuse teise tuleku eel teeb Saatan kõik endast oleneva, et eksitada võimalikult paljusid inimesi. Seega, kõik üleloomulikud ilmingud tuleb alati Piibli alusel läbi katsuda. Kui need ei ole kooskõlas Jumala Sõnaga, siis teame, kust need pärinevad sõltumata sellest, kui võimsad need ka ei näi. Meie lõplikuks mõõdupuuks peab ja saab olla vaid piibel, sest "Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud
ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2.Tim.3:16).
Mida aga räägib piibel meile prohvetikuulutustest (ehk siis tuleviku kuulutustest)?
"Ja see olgu teile kõigepealt teada, et ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks." (2.Pe.1:20)
Jumal on selle andnud (lasknud näiteks kirja panna), Tema on ka Autor. Tema teab ja soovib meid aidata.
"Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: "Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis teil õnnestub!" (2.Aja 20:20).
Prohvetikuulutuste eesmärgiks on informeerida meid ees ootavatest ohtudest. Jumal soovib, et võiksime julgesti usus edasi liikuda, teades, et Tema on näinud kõike juba varemalt ette, enne kui see veel alanudki ei ole. Seejuures teadvustades, et kõik võim ja vägi on jätkuvalt Tema kätes.
Nüüd aga tagasi nende kolme kuulutuse juurde. Esmalt see salajane äravõtmine.
"See Jeesus tuleb samal kombel, kui te nägite teda taevasse minevat." (Ap.t.1:11) Kuidas Jeesus lahkus - jüngrid nägid Tema lahkumist, nad jälgisid oma pilguga Tema lahkumist.
"Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad teda näha." (Ilm.1:7) Jeesuse tulek on kõigile nähtav, mitte ainult äravalituile.
"Kes suudab taluda Tema tulekupäeva? Sest Tema on nagu sulataja tuli." (Mal.3:2)
" ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse, ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: "Langege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujärjel istub, ja Talle viha eest! Sest on tulnud Tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?" (Ilm.6:15-17)
Jeesuse tulek on samal ajal ühtedele suur vabanemise päev, teistele aga suur "vihapäev". Kui Jeesus tuleb järgi neile, kes on asetanud oma lootuse Temale, siis samal ajal näevad Tema tulekut ka need, kes on Tema armukutse hüljanud! Nad näevad seda lausa nii selgesti, et hüüavad "mägedele ja kaljudele", et need varjaksid ära selle vaatepildi. Miks selline soov ja kartus? Südametunnistus... Neil on raske, sest nad teavad, et ei ole esitada ainustki süüdistust/põhjust kellelegi teisele - see on olnud nende endi otsus. Nad otsustasid mitte elu, vaid surma kasuks. Jeesuse tulek ongi hetk, mil realiseerub inimese valik lõplikult. See ei ole salajane ega varjatud, vaid see on nähtav kõigile. Ja mitte ainult pääsenuile.
"Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga." (1.Tes.4:16-17)
Olla igavesti koos Temaga, kes on Elu ja on Armastus - see on pääsenute suurim igatsus. Samas loeme, et Jeesuse jalad ei puuduta Maad, vaid pääsenud tõmmatakse "Issandale vastu üles õhku". Kogu see faktiline Jeesuse tuleku kirjeldus on samas ka vastuseks sellele kolmandale valekuulutusele, mis väidab, et Jeesuse tulek on salajane ja elu jätkub siin planeedil edasi. Sama rõhutas ka Jeesus, kui Ta hoitas petmiste eest, sest Ta ütles, et "kui teile siis üteldakse: Vaata, Ta on kõrves! ärge minge välja; Vaata, Ta on kambrites! ärge uskuge. Sest otsegu välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. (Mt.24:26-27) Jeesuse tulekul ei lasku Ta kõrbesse ega kellegi kodadesse, vaid Ta tõmbab kõik "endale vastu üles õhku". Ta ei jää siia planeedile, kuniks need 1000 aastat mööda saavad. Maa on samal ajal... tühi ja paljas (Jer.4:23) ! Inimesed ei naudi 1000-e aastast rahuriiki siin planeedil. Need 1000 aastat on Saatana vangistuse ajaks (Ilm.20:2). Vangistus? Jah, see ongi vangistus, kui Jumala ja inimese vaenlasel ei ole võimalik kedagi kiusata.
Lõpuks siis ka selle ameeriklase kuulutuse juurde, kus väidetakse, et 23.septembril 2015-ndal aastal algas elavate üle kohtumõistmine. See on oluliselt keerulisem juhtum. Siin ei väideta midagi sellist kaunist, mida tavaliselt need valekuulutused endas sisaldavad. Vastupidi. Siin kuulutatakse Jumala vihapäeva saabumist. (Õigluse nimel peab küll lisama, et see vend ise tunnistab, et ta ei ole saanud Jumalalt seda prohvetikuulutust, vaid talle tundub, et Jumal on juhtinud tema mõistust selle kuulutuse suunas. Ometi ei muuda see tõsiasja, et ta seda sõnumit kuulutab ja seda kuulutamist saab jälgida nii sateliit TV kui ka interneti kanalitelt. Ja paraku sellesse uskujaid on ka liigagi palju.)
Nagu juba eelnevalt võisime tähele panna - Jeesuse saabumine on otsustava tähtsusega sündmus. Jumal on armastus - see on muutumatu tõsiasi. Ometi on sarnane tõsiasi see, et meie oleme patused, elame maailmas, mis on kaugel kõigest jumalikkusest. Selleks, et meie probleemi lahendada ja kinkida patustele võimalus pääseda sellest lootusetusest, selleks andis Jumal oma Poja surma. See on siis surma, mis oleks pidanud olema meie osa. Tänaseni on Jumal kutsunud patuseid loobuma eneseõigustustest ja võtma vastu Tema poolt vabalt pakutavat armu, et pärida surma asemel elu. Siinkohal on aga oluline tõdeda, et see patuste kutsumise protsess ei saa kesta igavesti. Igal asjal on oma aeg siin päikese all (Koguja 3:1). On aeg kutsumiseks ja on aeg otsustamiseks. Kui kõik on saanud võimaluse oma teadlikuks ja lõplikuks otsuseks, siis on ju paratamatu, et edasisel kutsumisel puudub mõte - sel juhtumil kaoks sellest kutsumisest vaba ja teadliku valiku kriteerium. Jumal eeldab aga, et meie valik oleks vaba ja teadlik.
Ometi. Esimene tõdemus selle kuulutuse puhul on see, et kuulutus esitati alles 2018. aastal. Jumal aga kuulutab sündmusi ette, mitte tagantjärgi. Teiseks - mida selline teadmine meile annab? Eriti selles kontekstis, kus protsess on juba oma lõpufaasis - mõned on siis ju omad otsused juba teinud... Jumal aga saadab kuulutuse, et seda kuulates ja sellega arvestades "jääksime püsima".
"Need, kes leiavad, et inimestele muljet avaldamaks peavad nad kuulutama kindlat aega, ei tööta õiges arusaamises. Inimeste tundeid võib üles kruvida ja sellega neis kõiksugu hirme tekitada, kuid selliselt ei liiguta edasi mitte suuremas Jumala tundmises, vaid kogu pingutus jääbki erutuse tasandile. Kui aga ettekuulutatud aeg möödub, nagu see on korduvalt juhtunud, vajuvad need erutunud inimesed tagasi külma pimedusse ja kõigi oma pattude juurde tagasi. Seejuures on peaaegu võimatu uuesti nende südametunnistust äratada ilma uut suuremat põnevust tekitamata. (E.G. White, Testimonies for the Church, vol.4, 381)
Olulisem probleem on selles kuulutuses aga selles, et selline kuulutus (nagu kõik need kolm kuulutust) ei arvesta Jumala lunastusplaaniga inimese päästmise protsessis. Õigemini - ei arvesta sündmuste paratamatu järgnevuse põhimõttega.
"Ja Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumi kuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda, ega jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks." (Ef.4:11-14)
Ilmutusraamatus on kirjas (Ilm.10:6), et ajalisi prohvetikuulutusi ei saa enam olema. Jeesuse tulek ei sõltu enam ette määratud kuupäevast, vaid see on sõltuv Jumala plaani teostumisest Tema koguduses. Või nii nagu apotel Paulus seda kirjutas - kui Kristuse ihu (ehk ülemaailmne Kogudus) saab üles ehitatud; kui KÕIK jumalarahvas on jõudnud "ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning on täieks meheks saanud Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda".
Mis on peamine - kas Jumalast määratud aeg või isiklik Tema tundmine? Apostel kinnitas, et eesmärgiks on jõuda "ühisele... Jumala Poja tunnetusele".
"Aja lühidust on tihti kasutatud peamise motiivina inimmeelte suunamisel õiguse teele ja motiveerimaks Kristuses oma sõbra leidmisel. Ometi ei tohiks see olla nii, sest selliselt me asetame rõhu isekusele. Kas meie õigeks muutmisel on tõesti möödapääsmatu, et Issanda päeva saabumisega kaasnevad kohutavad sündmused peaksid pidevalt olema meie silme ees? Kas hirmust motiveeritud tegutsemine ongi Jumala plaaniks meie jaoks? See ei tohiks olla nii. Jeesus on väga imeline. Ta on täis armastust, halastust ja kaastundlikkust. Ta soovib olla meile tõeliseks Sõbraks. Ta soovib kõndida koos meiega kõigil meie konarlikel eluradadel. Ta ütleb meile: "Mina olen Issand, sinu Jumal; liigu koos minuga ja ma täidan kogu su tee valgusega." Jeesus, taevane Majesteet, pakub meile oma ülendavat sõprust; meile, kes me tuleme Tema juurde oma koormate, nõrkuste ja muredega. Ta arvab meid oma lasteks ja kingib meile pärandi, mis on palju väärtuslikum kui kõik selle maailma kuningate impeeriumid kokku ja samuti ka hiilgava krooni, mis on suursugusem ja võimsam kui ülendatuimal monarhil." (E.G. White, The Signs of the Times, 17.03.1887)
Tihti jääb mulje, et Jumalal ei olegi meile pakkuda muud, kui kohustusi ja keeldusid. Ometi soovib Jumal luua uue elu meie sisse. Ja lisaks soovib Ta olla meile kõigeks meie teedel. Ta soovib olla lahenduseks, mis lahendab kõik meie probleemid. Ta soovib lohutada meie muresid selliselt, et kogu meie olemus saab ülendatud ja täidetud taevase õnnistusega. Kui piiratud küll peab olema patune inimmeel, mis piirab Tema kõikvõimsa olemuse vaid mingi sunni ja piiranguga? Seega - teadmine ajast ei ole Jumala plaaniks lõpuajal.
Jõuda "ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele... Kristuse täiuse täismõõtu mööda" - mida see tähendab? Täna on keegi katoliiklane, keegi õigeusklik, mõni jälle luterlane, baptist, adventist või koguni ateist (jne). Jumal aga tunneb omi, Tema näeb neid tegureid, mis hoiavad meid oma haardes ja ei lase meil ennast Temale täielikult (Kristuse täisea täis mõõdus) avada. Kuid see hetk saabub, mil Jumal need takistused kõrvaldab ja selle protsessi käigus saab ka Kogudus ülesehitatud. Jumala koostatud lunastusplaan realiseerub Tema võiduga Teda järgivas rahvas.
"Need on, kes Talle järgivad, kuhu Ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele." (Ilm.14:4)
Kes Talle järgivad... Tänasel päeval järgib miljoneid inimesi Jeesust. Vähemalt nii väidetakse. Ometi oli kirjas selles piiblitekstis, et nad järgivad Talle "kuhu iganes Ta läheb". Selline järgimine saab aga teostuda vaid juhul, kui Jumala Poja tundmine on tõesti Tema "täisea täis mõõtu mööda". See realiseerub siis, kui me oleme tõesti leidnud Temas on Sõbra ja Õnnistegija. Sündmustest, mis sellega kaasnevad, saab lugeda lähemalt SIIT.
See on sarnane järgimine nagu tegi seda Jeesus ise (Ta oligi ju oma täisea täis mõõdus!):
"Siis Jeesus vastas ning ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti. Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kõik, mida Ta ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks." (Joh.5:19-20)
See on periood, mida nimetatakse ka "hiliseks vihmaks" (vt. Joeli 3. peatükk). Ja siis realiseeruvad needki Jeesuse sõnad:
"Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest mina lähen Isa juure!" (Joh.14:12)
Ilmutusraamat kirjeldab seda hetke sõnadega, et kõik "ilmamaa läks valgeks tema auhiilgusest". Ja alles seejärel, kui jumalarahvas on jõudnud ühisele usule ja kui nad on siis ka suures Jumala väes (nagu nelipühil!) oma pääste töö kõigi ülejäänute heaks teostanud (kui kõik on oma otsuse Jumala armupakkumise suhtes teinud), siis ja alles siis saabub hetk, kui Jeesus saabub.
"Ja aujärjelt kostis hääl, mis ütles: "Kiitke meie Jumalat, kõik tema sulased, kes teda kardate, nii pisukesed kui suured!" Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: "Halleluuja! Sest Issand, meie Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte! Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja tema naine on ennast valmistanud! (Ilm.19:5-7)
Tema naine on ennast valmistanud - Tema rahvas on oma töö teostanud, kuulutus on viidud kõigi Maa elanikeni. Kõik on oma otsuse saanud rahulikult ja täie teadvuse juures teha.
Saatana plaaniks on, et see sündmus jääkski teostumata. Jumala plaan on aga, et see teostuks võimalikult kiiresti. Peamine seejuures on aga see, et Jumala kohtumõistmine ei toimu mingil müstilisel (või ajalisel) tasandil, meie teadvusest sõltumatult. See otsus, mida Jumal meilt igalt ühelt ootab, on sedavõrd suur ja saatust määrav, et see ei saa toimuda juhuslikult.
Kahte gruppi (Jumalat järgivaid ja Tema armupakkumise hülgajaid) eristab metsalise märk (Ilm.14:9). Seda märki saab võtta kas otsaette või käe peale, see on isikliku otsuse tagajärg. Jumala arm tagab selle, et keegi ei satu juhuslikult igavesti kestva elu asemel surma läbi olematusse.
Jumalal ei ole üks või kaks juhuslikult Talle kuuluvat inimest siin või seal. Tal on Kogudus siin meie Maal, kuid see Kogudus peab jõudma ühisele usule. Tänasel päeval sellist kogudust ei ole. Kahjuks.
Ja paraku on siin ka põhjus, miks see kohtumõistmise ja seega ka Jeesuse tulemise protsess ei ole veel jõudnud faasi, kus kohtumõistmine oleks saanud suunduda surnutelt elavatele. Seega antud ameerika venna kuulutus ei ole Jumala sõnumiks, millest võiksime leida Tema.
Miks siis need valekuulutused on ohtlikud? Millist kahju nendesse uskumine endas sisaldab? Kui Jumala eesmärgiks on avada meis uus reaalsus ja uus elu Jeesuses Kristuses, siis kõik need valed õpetavad meid ühel või teisel viisil lootma enda peale. Nad juhivad meie pilgu mööda Jumalast. Ja tulemuseks on pettumused. Kurvemal juhtumil lootusetuses usust loobumine. Armu ja pääsemist Jeesuses saab aga leida vaid ja ainult usu läbi olles avatud vahetule Tema juhtimisele.
Tänu Jumalale, et Tema Sõnas on ka tänases päevas kõik, mida vajame "eluks ja jumalakartuseks".
Valeprohvet ei ole lihtsalt vale prohvet. Küsimus ei ole inimeses (antud juhtumil siis lihtsalt vales inimeses), kes oma sõnumit edastab, vaid probleem on just sõnumis. Edasi Jeesus jätkab, et "paljud tulevad Tema nime all"(!). See on järgmine oluline detail - ei piisa Jeesuse nime mainimisest, et kuulutus oleks õige. Antud juhtumil viitab Jeesus suurele võitlusele Tema ja Saatana (langenud ingli) vahel. Ja see võitlus ei ole selline kaunis muistne mõistujutt, millest paremal juhul võiks ehk mõne olulise mõtte leida, vaid see ongi reaalne võitlus kahe vastandliku väe vahel.
Vaatame siinkohal mõnda valekuulutust ja püüame mõista, milles seisneb nende eksimus ja mis võiks olla see kahju, kui me neid usuksime.
1. John N. Darby esitles 19. sajandil arusaama, et Kristuse teine tulemine koosneb kahest staadiumist ja alates sellest ajast on see idee protestantide seas laialt levinud. Selle kontseptsiooni esimene staadium tähendab salajast äravõtmist, kui kõik tõelised kristlased võetakse üles Kristuse juurde. Ja teine tulemine on seitse aastat hiljem, mil Kristus tuleb, et valitseda maa peal 1000 aastat.
2. Ameeriklane David G. kuulutab, et alates 23.septebrist 2015 läks Jumala kohtumõistmine üle elavatelt surnutele ja 2019. a. kevadel algab kõikide selle maailma elanike jaoks lõplik kohtumõistmise faas.
3. Ja siis veel üks üpris laialt levinud arusaam, et Jeesus ongi juba (salaja) tulnud - Tema tulekut ei ole vaja enam pingsalt oodata. Edasi saab minna vaid paremaks.
Kordame siis uuesti - kõik need on Jeesuse teise tulemise kontekstis esitatud valed väited (lihtsalt mõningad paljudest).
Siit tekib aga loogiline küsimus: kuidas saab väita, et need kuulutused on kindlasti valed? Kuidas üldse saab väita, et miski on õige ja miski on vale? Eriti just tänasel ajastul, kus õige ja vale tundub olevat nii suhteline.
Me oleme harjunud lähtuma sellest, et kui midagi meile meeldib või sobib, siis järelikult on see hea ja igati õige. Eks siin oleneb ka millest konkreetselt räägime. On tõesti asju, mida võime vabalt oma enesetunde alusel otsustada. Samas on teisi teemasid, mis ei ole meie määrata, mis eksisteerivad meist sõltumatult. Näiteks kas Maa tiirleb ümber Päikese või vastupidi. Meile võiks küll meeldida mõte, et Maa on lapik ja kõik see, mida taevas näeme, see tiirleb ümber meie. Ometi meie mõtlemine ei muuda reaalsust meie ümber... sest see nn. laiem reaalsus meie ümber pärineb sellest, kuidas Jumal on selle loonud.
Selleks aga, et mõista Jumala mõtteid, tuleks avada piibel ja uurida sealt, mida Tema on lasknud kirja panna ühe või teise teema kohta.
"Piibel on imeline raamat. See on ajalugu, mis avab meie ees möödunud ajastud. Piiblita oleksime me möödaläinud ajaloo osas jäänud oletuste ja väljamõeldiste meelevalda. Piibli prohvetikuulutused avavad meie pilgule ka tuleviku. Jumala Sõna heidab kõrvale katte lunastusplaanilt, näitab teed, mille kaudu võime pääseda igavesest surmast ja saada igavese elu” (Ellen G. White, ajakirjas Bible Echo, 1. oktoober 1892).
Mida räägib piibel meile prohvetitest (ehk siis tuleviku kuulutajatest)?
"Ja Jehoova ütles:"Kuulge ometi mu sõnu! Kui teie hulgas on prohvet, siis ma ilmutan ennast temale nägemuses, räägin temaga unenäos." (4.Mo.12:6)
"Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!" (Aamos 3:7).
"Aga prohveti läbi tõi Issand Iisraeli Egiptusest ära ja prohveti läbi hoidis ta teda“ (Ho.12:14).
Läbi terve Pühakirja näeme Issandat rääkimas oma rahvaga oma prohvetite kaudu. Kogu Piibel ise on nende prohvetite töö vili, sisaldades Jumalalt neile edastatud sõnumeid. Sõltumata nende erinevast päritolust ja haridusest, kasutas Issand meiesuguseid tavalisi inimesi edastamaks oma sõnumeid, mida tänase päevani pea igas maailma riigis kuulutatakse kuni aegade lõpuni. Seega. Jumal räägib meiega oma prohvetite kaudu. Ja samas peame ka tõdema, et kõik piiblis toodud prohvetid on tõesti olnud nagu meie - tavalised ekslikud inimesed. Eriliseks on teinud neid aga nende Saatja ja Temalt saadud sõnum.
Siit aga jõuame esimese probleemini - inimesel võib aga vägagi kergesti tekkida soov Jumala kõikvõimast autoriteeti kasutades ennast teistest paremaks pidama hakata, ennast ülendama hakata. See on ju tegelikult kogu variserluse probleemi sügavam olemus.
Mooses ja Aaron muutsid jumalikus väes vaarao ees kepi maoks (2.Mo.7:10), Niiluse vee vereks (2.Mo.7:20) ja katsid Niilusest väljunud
konnadega kogu Egiptuse (2.Mo.8:6), kuid saatanlikus väes suutsid Egiptuse võlurid teha sedasama. Ometi, peale kolmandat nuhtlust polnud Egiptuse maagid võimelised Jumala imetegusid järele tegema. See õpetab meile kaht asja:
1. Saatan suudab teha imesid, mis näivad olevat sama ehtsad.
2. Saatan saab tegutseda üksnes Jumala poolt lubatud piirides. Vale-vaimuannid ei ole lihtsalt Jumala tõeliste andide moonutamine, vaid võivad näiliselt olla täpselt samasugused. Ometi nad pärinevad ühest teisest allikast – Saatanalt.
Jeesuse teise tuleku eel teeb Saatan kõik endast oleneva, et eksitada võimalikult paljusid inimesi. Seega, kõik üleloomulikud ilmingud tuleb alati Piibli alusel läbi katsuda. Kui need ei ole kooskõlas Jumala Sõnaga, siis teame, kust need pärinevad sõltumata sellest, kui võimsad need ka ei näi. Meie lõplikuks mõõdupuuks peab ja saab olla vaid piibel, sest "Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud
ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2.Tim.3:16).
Mida aga räägib piibel meile prohvetikuulutustest (ehk siis tuleviku kuulutustest)?
"Ja see olgu teile kõigepealt teada, et ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks." (2.Pe.1:20)
Jumal on selle andnud (lasknud näiteks kirja panna), Tema on ka Autor. Tema teab ja soovib meid aidata.
"Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: "Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis teil õnnestub!" (2.Aja 20:20).
Prohvetikuulutuste eesmärgiks on informeerida meid ees ootavatest ohtudest. Jumal soovib, et võiksime julgesti usus edasi liikuda, teades, et Tema on näinud kõike juba varemalt ette, enne kui see veel alanudki ei ole. Seejuures teadvustades, et kõik võim ja vägi on jätkuvalt Tema kätes.
Nüüd aga tagasi nende kolme kuulutuse juurde. Esmalt see salajane äravõtmine.
"See Jeesus tuleb samal kombel, kui te nägite teda taevasse minevat." (Ap.t.1:11) Kuidas Jeesus lahkus - jüngrid nägid Tema lahkumist, nad jälgisid oma pilguga Tema lahkumist.
"Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad teda näha." (Ilm.1:7) Jeesuse tulek on kõigile nähtav, mitte ainult äravalituile.
"Kes suudab taluda Tema tulekupäeva? Sest Tema on nagu sulataja tuli." (Mal.3:2)
" ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse, ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: "Langege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujärjel istub, ja Talle viha eest! Sest on tulnud Tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?" (Ilm.6:15-17)
Jeesuse tulek on samal ajal ühtedele suur vabanemise päev, teistele aga suur "vihapäev". Kui Jeesus tuleb järgi neile, kes on asetanud oma lootuse Temale, siis samal ajal näevad Tema tulekut ka need, kes on Tema armukutse hüljanud! Nad näevad seda lausa nii selgesti, et hüüavad "mägedele ja kaljudele", et need varjaksid ära selle vaatepildi. Miks selline soov ja kartus? Südametunnistus... Neil on raske, sest nad teavad, et ei ole esitada ainustki süüdistust/põhjust kellelegi teisele - see on olnud nende endi otsus. Nad otsustasid mitte elu, vaid surma kasuks. Jeesuse tulek ongi hetk, mil realiseerub inimese valik lõplikult. See ei ole salajane ega varjatud, vaid see on nähtav kõigile. Ja mitte ainult pääsenuile.
"Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga." (1.Tes.4:16-17)
Olla igavesti koos Temaga, kes on Elu ja on Armastus - see on pääsenute suurim igatsus. Samas loeme, et Jeesuse jalad ei puuduta Maad, vaid pääsenud tõmmatakse "Issandale vastu üles õhku". Kogu see faktiline Jeesuse tuleku kirjeldus on samas ka vastuseks sellele kolmandale valekuulutusele, mis väidab, et Jeesuse tulek on salajane ja elu jätkub siin planeedil edasi. Sama rõhutas ka Jeesus, kui Ta hoitas petmiste eest, sest Ta ütles, et "kui teile siis üteldakse: Vaata, Ta on kõrves! ärge minge välja; Vaata, Ta on kambrites! ärge uskuge. Sest otsegu välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. (Mt.24:26-27) Jeesuse tulekul ei lasku Ta kõrbesse ega kellegi kodadesse, vaid Ta tõmbab kõik "endale vastu üles õhku". Ta ei jää siia planeedile, kuniks need 1000 aastat mööda saavad. Maa on samal ajal... tühi ja paljas (Jer.4:23) ! Inimesed ei naudi 1000-e aastast rahuriiki siin planeedil. Need 1000 aastat on Saatana vangistuse ajaks (Ilm.20:2). Vangistus? Jah, see ongi vangistus, kui Jumala ja inimese vaenlasel ei ole võimalik kedagi kiusata.
Lõpuks siis ka selle ameeriklase kuulutuse juurde, kus väidetakse, et 23.septembril 2015-ndal aastal algas elavate üle kohtumõistmine. See on oluliselt keerulisem juhtum. Siin ei väideta midagi sellist kaunist, mida tavaliselt need valekuulutused endas sisaldavad. Vastupidi. Siin kuulutatakse Jumala vihapäeva saabumist. (Õigluse nimel peab küll lisama, et see vend ise tunnistab, et ta ei ole saanud Jumalalt seda prohvetikuulutust, vaid talle tundub, et Jumal on juhtinud tema mõistust selle kuulutuse suunas. Ometi ei muuda see tõsiasja, et ta seda sõnumit kuulutab ja seda kuulutamist saab jälgida nii sateliit TV kui ka interneti kanalitelt. Ja paraku sellesse uskujaid on ka liigagi palju.)
Nagu juba eelnevalt võisime tähele panna - Jeesuse saabumine on otsustava tähtsusega sündmus. Jumal on armastus - see on muutumatu tõsiasi. Ometi on sarnane tõsiasi see, et meie oleme patused, elame maailmas, mis on kaugel kõigest jumalikkusest. Selleks, et meie probleemi lahendada ja kinkida patustele võimalus pääseda sellest lootusetusest, selleks andis Jumal oma Poja surma. See on siis surma, mis oleks pidanud olema meie osa. Tänaseni on Jumal kutsunud patuseid loobuma eneseõigustustest ja võtma vastu Tema poolt vabalt pakutavat armu, et pärida surma asemel elu. Siinkohal on aga oluline tõdeda, et see patuste kutsumise protsess ei saa kesta igavesti. Igal asjal on oma aeg siin päikese all (Koguja 3:1). On aeg kutsumiseks ja on aeg otsustamiseks. Kui kõik on saanud võimaluse oma teadlikuks ja lõplikuks otsuseks, siis on ju paratamatu, et edasisel kutsumisel puudub mõte - sel juhtumil kaoks sellest kutsumisest vaba ja teadliku valiku kriteerium. Jumal eeldab aga, et meie valik oleks vaba ja teadlik.
Ometi. Esimene tõdemus selle kuulutuse puhul on see, et kuulutus esitati alles 2018. aastal. Jumal aga kuulutab sündmusi ette, mitte tagantjärgi. Teiseks - mida selline teadmine meile annab? Eriti selles kontekstis, kus protsess on juba oma lõpufaasis - mõned on siis ju omad otsused juba teinud... Jumal aga saadab kuulutuse, et seda kuulates ja sellega arvestades "jääksime püsima".
"Need, kes leiavad, et inimestele muljet avaldamaks peavad nad kuulutama kindlat aega, ei tööta õiges arusaamises. Inimeste tundeid võib üles kruvida ja sellega neis kõiksugu hirme tekitada, kuid selliselt ei liiguta edasi mitte suuremas Jumala tundmises, vaid kogu pingutus jääbki erutuse tasandile. Kui aga ettekuulutatud aeg möödub, nagu see on korduvalt juhtunud, vajuvad need erutunud inimesed tagasi külma pimedusse ja kõigi oma pattude juurde tagasi. Seejuures on peaaegu võimatu uuesti nende südametunnistust äratada ilma uut suuremat põnevust tekitamata. (E.G. White, Testimonies for the Church, vol.4, 381)
Olulisem probleem on selles kuulutuses aga selles, et selline kuulutus (nagu kõik need kolm kuulutust) ei arvesta Jumala lunastusplaaniga inimese päästmise protsessis. Õigemini - ei arvesta sündmuste paratamatu järgnevuse põhimõttega.
"Ja Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumi kuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda, ega jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks." (Ef.4:11-14)
Ilmutusraamatus on kirjas (Ilm.10:6), et ajalisi prohvetikuulutusi ei saa enam olema. Jeesuse tulek ei sõltu enam ette määratud kuupäevast, vaid see on sõltuv Jumala plaani teostumisest Tema koguduses. Või nii nagu apotel Paulus seda kirjutas - kui Kristuse ihu (ehk ülemaailmne Kogudus) saab üles ehitatud; kui KÕIK jumalarahvas on jõudnud "ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning on täieks meheks saanud Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda".
Mis on peamine - kas Jumalast määratud aeg või isiklik Tema tundmine? Apostel kinnitas, et eesmärgiks on jõuda "ühisele... Jumala Poja tunnetusele".
"Aja lühidust on tihti kasutatud peamise motiivina inimmeelte suunamisel õiguse teele ja motiveerimaks Kristuses oma sõbra leidmisel. Ometi ei tohiks see olla nii, sest selliselt me asetame rõhu isekusele. Kas meie õigeks muutmisel on tõesti möödapääsmatu, et Issanda päeva saabumisega kaasnevad kohutavad sündmused peaksid pidevalt olema meie silme ees? Kas hirmust motiveeritud tegutsemine ongi Jumala plaaniks meie jaoks? See ei tohiks olla nii. Jeesus on väga imeline. Ta on täis armastust, halastust ja kaastundlikkust. Ta soovib olla meile tõeliseks Sõbraks. Ta soovib kõndida koos meiega kõigil meie konarlikel eluradadel. Ta ütleb meile: "Mina olen Issand, sinu Jumal; liigu koos minuga ja ma täidan kogu su tee valgusega." Jeesus, taevane Majesteet, pakub meile oma ülendavat sõprust; meile, kes me tuleme Tema juurde oma koormate, nõrkuste ja muredega. Ta arvab meid oma lasteks ja kingib meile pärandi, mis on palju väärtuslikum kui kõik selle maailma kuningate impeeriumid kokku ja samuti ka hiilgava krooni, mis on suursugusem ja võimsam kui ülendatuimal monarhil." (E.G. White, The Signs of the Times, 17.03.1887)
Tihti jääb mulje, et Jumalal ei olegi meile pakkuda muud, kui kohustusi ja keeldusid. Ometi soovib Jumal luua uue elu meie sisse. Ja lisaks soovib Ta olla meile kõigeks meie teedel. Ta soovib olla lahenduseks, mis lahendab kõik meie probleemid. Ta soovib lohutada meie muresid selliselt, et kogu meie olemus saab ülendatud ja täidetud taevase õnnistusega. Kui piiratud küll peab olema patune inimmeel, mis piirab Tema kõikvõimsa olemuse vaid mingi sunni ja piiranguga? Seega - teadmine ajast ei ole Jumala plaaniks lõpuajal.
Jõuda "ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele... Kristuse täiuse täismõõtu mööda" - mida see tähendab? Täna on keegi katoliiklane, keegi õigeusklik, mõni jälle luterlane, baptist, adventist või koguni ateist (jne). Jumal aga tunneb omi, Tema näeb neid tegureid, mis hoiavad meid oma haardes ja ei lase meil ennast Temale täielikult (Kristuse täisea täis mõõdus) avada. Kuid see hetk saabub, mil Jumal need takistused kõrvaldab ja selle protsessi käigus saab ka Kogudus ülesehitatud. Jumala koostatud lunastusplaan realiseerub Tema võiduga Teda järgivas rahvas.
"Need on, kes Talle järgivad, kuhu Ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele." (Ilm.14:4)
Kes Talle järgivad... Tänasel päeval järgib miljoneid inimesi Jeesust. Vähemalt nii väidetakse. Ometi oli kirjas selles piiblitekstis, et nad järgivad Talle "kuhu iganes Ta läheb". Selline järgimine saab aga teostuda vaid juhul, kui Jumala Poja tundmine on tõesti Tema "täisea täis mõõtu mööda". See realiseerub siis, kui me oleme tõesti leidnud Temas on Sõbra ja Õnnistegija. Sündmustest, mis sellega kaasnevad, saab lugeda lähemalt SIIT.
See on sarnane järgimine nagu tegi seda Jeesus ise (Ta oligi ju oma täisea täis mõõdus!):
"Siis Jeesus vastas ning ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti. Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kõik, mida Ta ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks." (Joh.5:19-20)
See on periood, mida nimetatakse ka "hiliseks vihmaks" (vt. Joeli 3. peatükk). Ja siis realiseeruvad needki Jeesuse sõnad:
"Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest mina lähen Isa juure!" (Joh.14:12)
Ilmutusraamat kirjeldab seda hetke sõnadega, et kõik "ilmamaa läks valgeks tema auhiilgusest". Ja alles seejärel, kui jumalarahvas on jõudnud ühisele usule ja kui nad on siis ka suures Jumala väes (nagu nelipühil!) oma pääste töö kõigi ülejäänute heaks teostanud (kui kõik on oma otsuse Jumala armupakkumise suhtes teinud), siis ja alles siis saabub hetk, kui Jeesus saabub.
"Ja aujärjelt kostis hääl, mis ütles: "Kiitke meie Jumalat, kõik tema sulased, kes teda kardate, nii pisukesed kui suured!" Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: "Halleluuja! Sest Issand, meie Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte! Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja tema naine on ennast valmistanud! (Ilm.19:5-7)
Tema naine on ennast valmistanud - Tema rahvas on oma töö teostanud, kuulutus on viidud kõigi Maa elanikeni. Kõik on oma otsuse saanud rahulikult ja täie teadvuse juures teha.
Saatana plaaniks on, et see sündmus jääkski teostumata. Jumala plaan on aga, et see teostuks võimalikult kiiresti. Peamine seejuures on aga see, et Jumala kohtumõistmine ei toimu mingil müstilisel (või ajalisel) tasandil, meie teadvusest sõltumatult. See otsus, mida Jumal meilt igalt ühelt ootab, on sedavõrd suur ja saatust määrav, et see ei saa toimuda juhuslikult.
Kahte gruppi (Jumalat järgivaid ja Tema armupakkumise hülgajaid) eristab metsalise märk (Ilm.14:9). Seda märki saab võtta kas otsaette või käe peale, see on isikliku otsuse tagajärg. Jumala arm tagab selle, et keegi ei satu juhuslikult igavesti kestva elu asemel surma läbi olematusse.
Jumalal ei ole üks või kaks juhuslikult Talle kuuluvat inimest siin või seal. Tal on Kogudus siin meie Maal, kuid see Kogudus peab jõudma ühisele usule. Tänasel päeval sellist kogudust ei ole. Kahjuks.
Ja paraku on siin ka põhjus, miks see kohtumõistmise ja seega ka Jeesuse tulemise protsess ei ole veel jõudnud faasi, kus kohtumõistmine oleks saanud suunduda surnutelt elavatele. Seega antud ameerika venna kuulutus ei ole Jumala sõnumiks, millest võiksime leida Tema.
Miks siis need valekuulutused on ohtlikud? Millist kahju nendesse uskumine endas sisaldab? Kui Jumala eesmärgiks on avada meis uus reaalsus ja uus elu Jeesuses Kristuses, siis kõik need valed õpetavad meid ühel või teisel viisil lootma enda peale. Nad juhivad meie pilgu mööda Jumalast. Ja tulemuseks on pettumused. Kurvemal juhtumil lootusetuses usust loobumine. Armu ja pääsemist Jeesuses saab aga leida vaid ja ainult usu läbi olles avatud vahetule Tema juhtimisele.
Tänu Jumalale, et Tema Sõnas on ka tänases päevas kõik, mida vajame "eluks ja jumalakartuseks".
